KÜLALAVA 2010

Jälle vahva teatriõhtu! Esitati väga eriliigilisi lavastusi, muusikalist noortekateni. 6. klass seekord ei esinenud, Koolilaval ei valitud meie näidendit välja. Küll aga tulid uuesti lavale kuuendike lemmikud, 8. klassi "Mendikohvik" ja 9. klassi "Õudne lõpp või lõputu õudus". Õhtu lõpetas õpetajate "Puhh ja sõbrad", osades õp. Andres (Puhh), õp. Ebe (Notsu), õp. Koidu (öökull), õp. Anne (eesel Iiah) ja õp. Kati (Jänes). Selle aasta Teatri-Tõnniks valiti ajudeta supermani rolli eest Steven ja Teatri-Manniks noorusliku vanaema ja tõbise tüdruku rolli eest Merit, mõlemad 9. klassist. Ürituse suurkorraldaja-lavastaja õp. Anne teatas ka, et 15. Külalava toimus seekord viimast korda. Kurb! Äkki siiski mitte?!

Pildid tulevad ka, kui fotograaf need kooli toimetab!

TUHAPILVEDES

Islandil hakkas märtsi lõpus purskama Eyjafjallajoekulli liustikul asuv Fimmvorduhalsi vulkaan, saates sel nädalal Euroopa kohale peaaegu kogu lennuliikluse halvanud tuhapilve. Viimati purskas Fimmvorduhals 1821. aastal, olles siis aktiivne terve aasta.

"HIGH SCHOOL MUSICAL"

7. aprillil käisime Tallinnas Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas kuuma noortemuusikali "High School Musical". Peaosades superstaar Ott Lepland, Mari Ronimois ja Getter Jaani. Kokku tuli kaasa 50 õpilast-õpetajat, meie klassist viis teatrihuvilist: Mari-Liis, Kaidi L ja B, Martin ja Markus S. Tundus, et etendus meeldis, kuigi filmi peeti vist paremaks. Nüüd sõna teatrikülastajatele:

Mari-Liis:

Kui etendus algas, ehmatasin alguses, sest volüüm oli nii vali. Etenduse käigus harjusin ära. Kõige rohkem lauldi laulu "Metskassid" ja mul siiamaani kummitab see. Kui algas vaheaeg, kulus juba saalist väljajõudmiseks 10 minutit (õpetaja täpsustab: saal oli tihedalt rahvast täis, Nukuteatri koridorid ja ruumid aga väikesed). Jäätisemüüjaks oli "Ühikarottide" Neeme. Näidend jätkus põnevalt. Varsti sai etendus läbi ja läksime bussi. Seal sai jälle nalja. Kui Valtusse jõudsime, siis ema juba ootas.

Lavastuse sisust räägib ka Mari-Liis:

Etendus jutustas korvpallipoisi Troy ja uue õpilase Gabriella loost. Troy oli korvpallimeeskonna "Metskassid" kapten. Ta isa oli treener ja poisil oli seetõttu topeltkoormus. Gabriella-ella-ee-ee-ee oskas hästi keemiat. Troy tahtis koos Gabriellaga osaleda koolimuusikalis. See tundus võimatu, sest nii korvallivõistlus kui ka keemiaolümpiaad toimusid samal ajal. Lõpuks suudeti imekombel kõike. Lõpp hea, kõik hea!

Martin:

Etendus oli üpris hea ja huvitav, aga imelik oli kuulata neid laule eesti keeles. Kõik ei olnud nii täpselt sama ka nagu filmis. Kuulasin huviga, kuidas Ott laulis. Vaheajal ostsin juua ja šokolaadi. Kui kõik läbi sai, plaksutasime nii, et ei jõudnud enam käsigi liigutada. Kui bussis olime, kippus mul uni peale. Koju jõudes läksin kohe magama.

Kaidi B:

Käisime kolmapäeval Tallinnas teatris. See oli üliäge! Nägime seal jäätist müümas "Ühikarottide" Neemet. Ta oli täiega äge! :D Teater oli ka hea, nad laulsid live'is superhästi ja hea, et läksin vaatama. Kui järgmisel päeval lugesin lehest, et Nukuteatris läks järgmisel päeval sama etenduse ajal midagi põlema, siis tundsin kergendust, et meie etenduse ajal midagi ei juhtunud. Mulle meeldisid kõige rohkem näidendist need, kes mängisid Zeke'i, Taylorit, Troy'd ja Gabriellat. Kõik teised mängisid ka hästi, aga need meeldisid mulle kõige rohkem. Mulle ei läinud eriti hästi peale see, kuidas Getter mängis Sharpay'd, aga naljakas oli siiski. :D Bussis sai ka palju nalja. :) Hea oli!

Markus S:

Bussis oli juba lahe, tegime nalja ja rääkisime juttu. Kui kohale jõudsime, pidime natuke kõndima. Teatris andsime riided ära ja läksime oma kohtadele. Rääkisime natuke juttu ja siis etendus algas. Etendus oli vägev, mõned kohad ka naljakad. Kui tuli paus, siis ostsime jäätist ja juua. Olime veel eesruumis, sest söögiga sisse ei võinud minna. Kui etendus edasi läks, vaatasime edasi. Pärast etendust läksime riideid võtma. Rahvast oli palju ja kohe ei saanud kätte. Siis kõndisime bussi ja hakkasime koju sõitma. Mõnedel oli uni, teistel mitte. Jõudsime koju kell 11.

NALJAPÄEV - 1.04

Neljapäeval, 1. aprillil korraldas 7. klass naljapäeva. Kõik pidid riietuma nii, et vastutulija saaks suurte silmadega pärida: "Mis sul viga on? Miks sa nii riides oled?". Samuti tuli üheks päevaks loobuda oma originaalnimest ja vahetada see uue ja naljakama vastu. Meie nimed olid järgmised:

Markus O - Tauno Pakiraam

Markus S - Anatoli Pakiraam

Martin - Kalja Pakiraam

Priidu - Still Critical

Taavi - Peeter Pakiraam

Sandra - Panda Karu

Kaidi B - Nastja Pakiraam

Kaidi L - Tola Ruudus

Mari-Liis - Sms Me Up

Birte - Potsa Taja

õpetaja - dr. Miss Viga

All fuajees oli kõigil võimalus hääletada kõige veidramate kostüümide ja lahedamate nimede poolt. Oma perekonnanimega jäid ka teistele silma meie perekond Pakiraam ja ülikihvti soenguga Birte. Õpetaja ei tundnud hommikul muidu nii tagasihoidlikku Birtet äragi - totaalne muutumine!

Õpsid olid seekord hoopis arstid, päris kitlite, mütside, stetoskoopide, süstalde ja vererõhuaparaatidega. Eriti meisterlikult mängis oma rolli direktor, dr. Very Kurb.

5. ja 6. tunni ajal meisterdas iga klass klassijuhataja "valve" all naljalehe, mis võis sisaldada väga erinevaid rubriike: päevaanekdoot, -söök, -mood, -apsakad jne. Materjali leidsime erinevatest ajakirjadest-ajalehtedest. Meil valmis koguni 2 naljalehte: poistel oma ja tüdrukutel oma. 7. tunni ajal esitleti saalis oma kätetööd, vaimukust ja nutikust ka teistele.

Iga klassi teiseks ülesandeks oli meie direktor, alias dr Very Kurb, kes 3-aastaselt endal ise naljasoone välja opereeris, jälle naerma ajada. Seda üritati teha nii naljakate nägude, rollimängude kui ka kõditamisega. Ka Martinil õnnestus meie klassi nimel kurb doktor muigama panna, Martin nimelt imiteeris kõike, mida tohtrihärra ees tegi. Tavaliselt piisab ka lihtsalt Martinile otsa vaatamisest, alati kisuvad ka endal suunurgad ülespoole.

7. klass esitas meile ka naljakate olukordade top 5-e. Sellesse mahtusid nii banaanikoortel libastumine kui ka tordi näkkulöömine. Samuti püüdsime enda kõrval istuvat kaaslast naerma ajada kahe suhkrutükiga. Kui need ülemiste huulte vahele topid, näed välja nagu priskete põskede ja hiiglaslike hammastega hamster. Proovi kodus järele, nalja saab! :D

Aitäh, 7. klass ja õp. Tiina!

RAHVUSVAHELINE TEATRIPÄEV - 27. märts

RAHVUSVAHELISE TEATRIPÄEVA LÄKITUS 2010
Dame Judi Dench

Rahvusvaheline teatripäev on võimalus tõsta pjedestaalile ja austada teatrit kui kunstiliiki tema lõpmatult rikkais vormides. Teater on lõbu ja inspiratsiooni allikas ning tal on võime ühendada paljusid eri kultuure ja inimesi üle terve maailma. Kuid teater saab ka inimesi harida ja anda neile informatsiooni.
Teatrit tehakse kõikjal ja mitte alati traditsioonilistes hoonetes. Etendusi antakse ka väikeses Aafrika külas, Armeenia mägede jalameil, tibatillukesel saarel Vaikses ookeanis. Teatritegemiseks pole vaja muud kui paika ja publikut. Teatril on võime panna meid nutma ja naerma, aga ta võiks meid ka mõtlema panna.
Teater sünnib meeskonnatöös. Näitleja on nähtaval, aga näitleja selja taga on palju inimesi, kes jäävad publiku jaoks varjatuks. Nad on samavõrd olulised kui näitleja, nende erinevad ametioskused teevad võimalikuks lavastuse sünni. Ka nemad on osalised igas loomingulises võidus.
27. märts on rahvusvaheline teatripäev. Meie, teatriinimesed, kes me vastutame sajandeid kestnud traditsiooni jätkumise eest – harides ja valgustades oma publikut, kelle meelt me hoiame ja kelleta meid poleks olemas – võiksime igat päeva pidada teatripäevaks.

Tõlkinud Anu Lamp

KAIDI B SAI SEL NÄDALAL AASTA VANEMAKS! PALJU ÕNNE SULLE!

AKTIIVSET VAHEAEGA!

Õpetaja kaks esimest vaheajapäeva on igatahes möödunud nii:
Kooliks tuunime ennast jälle üles ja hakkame tasemetööks tuupima! Pääsu pole!

III VEERANDI LÕPP

Ülipikk 3. veerand lõppes mälumängu, teatripäeva ja klassijuhatajatunniga. Päev oli tore ja lõbus, midagi rõõmustavat ei saa aga öelda selle veerandi õpitulemuste kohta.

Neljade-viitega lõpetasid veerandi Markus, Kaidid ja Martin. Tublid! Mari-Liisi ja Markus O tunnistused olid sarnased eelmise veerandi omadega, puudulikke neil polnud. Kahevabade tunnistustega ei lõpetanud aga kõik ülejäänud. Klassi peale suutsime koguda 7 kahte, ühe õpilase matemaatikahinne on lahtine ja võib lisanduda veel üks kõverik. Katastroofiline seis ju!!! Kurb, et juba 6. klassis ennast käest ära lasete. Õpetaja kui kõrvaltvaataja arvamus on, et miski ei tohiks 6. klassis veel üle jõu käia, vaid tegemist on ikkagi laiskuse, lohakuse ja vastutustundetu suhtumisega õppetöösse. Kui palju olen ma sel veerandil kuulnud vabandusi "unustasin" või "ma ei osanud"! Edaspidi läheb ju veel raskemaks ja ees on tasemetööde veerand. On viimane aeg ennast kätte võtta, õppima hakata ja tobedad vabandused unustada!

Veel mõnest saavutusest:

• Tüdrukute naiskond saavutas veerandilõpu mälumängus 3. koha.
• Birte lugemisaasta järjehoidja valiti üheks ilusamaks.
• Kaidi L esindas meie kooli perenaisevõistlustel Kehtnas, Valtu võistkond saavutas 2. koha.

TEATRIPÄEV 19. märts 2010

Meie klassi selle õppeaasta kohustuste hulka kuulus teatripäeva korraldamine. Sellest, kuidas näidendid valmisid, on selles blogis juba kirjutatud. Kõik näidendid olid õpilaste omalooming, õpetaja aitas vaid neid lavastada, helitausta valida ja tegi siin-seal ettepanekuid, kuidas lugu paremini "jooksma panna". Leiti endale sobivad kostüümid, pandi mängu oma parim näitlemisoskus ja välja kukkusid väga vahvad ja lõbusad lood. Tundus, et publikulegi meeldisid. Žürii, kuhu kuulusid õp. Anne, õp. Koidu ja õp. Reet, valis välja parimatest parimad, aga arvan, et kõik osalejad olid väga-väga tublid! Ka kuuendikele meeldisid žürii poolt väljavalitud parimad näidendid ja näitlejad. Kiidan ka kuuendikke päeva korraldamise eest, eriti suuri abilisi ja ürituse juhte Kaidisid! Oli palju sagimist, aga välja tuli ägedalt.

5. KLASSI NÄIDEND "UNISTUSED" (käsikiri: Triin P) ...

... jutustas sellest, kuidas kuulus jalgpallur Valdur Mustikas (Marko) otsustas täide viia oma lapsepõlveunistuse ja hakkas iluvõimlejaks. Tema fännid (Kert, Ranno) olid küll alguses pettunud, aga kui jalgpallur lubas kapuutsivennal (Ranno) aidata pähe kinni jäänud kapuutsi peast tõmmata, lubas too oma sõpradele Valduri seisukohta selgitada ja lõpuks said nemadki aru, et unistuste järgimine on oluline. Huvitavateks tegelasteks olid ka luksuv ja kaerajaani tantsiv koolidirektor (Mari), kokad Peedu (Mihkel) ja Linda (Kadri), õpetaja (Triin) ja jalgpalluri sõber Madis Maasikas (Lutši). Triinule anti käsikirja eest ka eriauhind. Lugu peeti terviklikuks ja õpetlikuks.

6. KLASSI NÄIDEND "ARVUTISÕLTUVUS JA AMEERIKA" (käsikiri: Kaidid ja teised)

Lugu keerles arvutisõltlasest presidendi poja Juku (Markus O) ümber. Tema vanematel (Martin ja Mari-Liis) oli tegemist Ameerika presidendi Obama (Taavi) vastuvõtuga ning neil polnud poja jaoks aega. Vanaisa, kung fu tarkust jagava vanamehe (Markus S) katsed Jukut arvutist eemale tirida ja talle oma teadmisi edasi anda ei õnnestunud. Lugu lõppes sellega, et Obama palkas vanaisa oma ihukaitsjaks ning Juku unustaski ennast 30 aastaks arvuti taha. Kui mäng 30 aasta pärast lõppes, leidis ta aga arvutist isa kaustast "uue mängu" ning ta käivitas pommi... Vot, milleni võib viia arvutisõltuvus. Obama vastuvõtu korraldaja rollis astus lavale Kaidi L, Kaidi B vastutas helitausta hankimise ja õigeaegse ettemängimise eest. Martin sai presidendi mängimise eest ka vahva näitleja tiitli.

7. KLASSI NÄIDEND "KUIDAS BLONDIIN TÕELISE ARMASTUSE LEIDIS?" (käsikiri Evelin, Diana ja Grete)

Lugu rääkis filmistaarist (Gerda), keda fotograafid punasel vaibal tähele ei pannud, ja targast blondiinist (Diana). Et paparatside (Grete, Liisi, Evelin, Vallo, Markus) tähelepanu võita, teeskles filmistaar jalaluu murdmist. Tema assistent, tark blondiin, organiseeris kohale rumala arsti (Sander) ja juhendas teda hiljem haiglaski. Juhuslikult sattus operatsioonisaali ka kuulus räppar (Andreas), kellesse blondiin armus. Koos mindi punasele vaibale ja blondiin sai tänu räpparile kuulsaks. Teesklev filmistaar ja tema jalg unustati sootuks. Kogu lugu vürtsitas oma kildude üle itsitav ja kõigil jalus tolknev vanamees (Kevin), keda žürii ka vahva rollitäitmise eest tunnustas. Väga tubli oli ka tark blondiin Diana. Kiidan Tannarit selle eest, et olid hankinud vajaliku muusika ja selle ka oskuslikult näidendi taustana ette mängisid. Õpetaja jõudis juba hommikul šoki saada ja ise helid hankida, aga teie klassi blogi lugedes selgus, et Tannaril oli hommikul muidki kiireid kohustusi-asjatoimetusi ning ta ei jõudnud minu juurde. Vabandan kõva hääle tegemise eest! Tore, et ISE asjad korda ajasite!

8. KLASSI NÄIDEND "JAMA MENDIKOHVIKUS" (käsikiri: Marja-Liisa, Kaida, Keiti ja Ruth)

Näidendi tegevus toimus politseijaoskonna kohvikus, kuhu sattusid kõige veidramad tegelinskid. Kõigepealt kaks rullnokka (Luisa ja Sigrit), kellest üks tahtis saada mendiks. Et politseiülem (Kristi) nad välja naeris, mindi oma bemmi tuunima. Seejärel eksis mendikohvikusse kokutav räppar Eedu (Janar) koos vanaemaga (Rainis). Viimane kohendas veel kiiruga räppari lohakat välimust ning soovis lapselapsele edu. Räppar esitas küll kodus selgeks õpitud laulu "Need ei vaata tagasi", aga hämmeldunud politseiülem käskis tal istuda ja oodata ning hakkas oma relvaga poseerima. Äkki tungis kohvikusse juhm röövel, kes arvas ekslikult, et murdis sisse panka. Kuuldes inspektor Kukekeselt, kes too on, pidi röövel leidma seal olekuks hea põhjuse, et kogu loost puhtalt välja tulla. Ta võttis maski peast ja haaras ümbert kinni kohviku müüjannalt (Meriliin), öeldes, et tuli oma musikesele külla. Koos mindigi ära. Pettunud inspektor vaatas ringi, keda ta saaks nende asemel arreteerida. Pingil harjutas oma lugu räppar Eedu, kes kirbule võeti ja kellele kirjutati "kollane kaart" politsei solvamise ja erakordselt halva lauluoskuse eest. Räppar aga rõõmustas - ta sai lõpuks oma kollase kaardi, mida vanaemale näidata. Žürii valis Kristi parimaks naisnäitlejaks, Rainise vahvaks näitlejaks ja 8. klassi käsikirja parimaks looks. Näidend etendatakse ka "Külalaval".

9. KLASSI NÄIDEND "ÕUDNE LÕPP VÕI LÕPUTU ÕUDUS" (käsikiri: Maria, Epp, Merit)
Jällegi palju segadust ja üllatav lõpp. Näidendi keskmes olid kaks õde: kuri Vilma (Heidi) ja hea Linda (Maria, hiljem Merit). Ühel ööl tulid ufod (Karl, Tanel, Kristjan, Tarvo) ja pimpisid (loe: muutsid) Linda nooreks ja ilusaks. Vilma muutus vihast siniseks. Seda enam, et Linda reetis nende majja sattunud ajudeta supermanile (Steven), et keldrisse on lukustatud inetu printsess (Maria), kelle Vilma aastaid tagasi röövis ja kelle superman nüüd päästma pidi. Superman täitis oma missiooni. Keldris oli aga peale printsessi ka konnake, keda Linda suudles. Konn muutus tema kadunud meheks Sergeiks (Eerik). Vilma, kellele asjade käik sugugi meeltmööda polnud, helistas oma "vanale sõbrale" ufole, et too Linda tagasi inetuks muudaks. Ufol oli aga vanast nõiast kõrini ja ta käratas: "Tõde tulgu päevavalgele!" Ühel päeval, kui Vilma pahaaimamatult põrandat pühkis, sõitis tast mööda ajudeta superman, kes ettevaatamatusest vana nõia pikali lõi. Sisse astus vanaisa Sergei, kes patsutas supermanile õlale ja lausus: "Palju õnne, poeg, sa viisid oma ema hauda." Žürii valis Steveni parimaks meesnäitlejaks, Heidi vahvaks näitlejaks ja 9. klassi näidendi selle päeva parimaks näidendiks. Lugu on võimalik vaadata ka "Külalaval".

SELLE PÄEVA PARIMAD:

PARIM LAVASTUS: 9. klass

PARIM KÄSIKIRI: 8. klassi Kaida, Marja-Liisa, Keiti ja Ruth

PARIM TÜDRUKNÄITLEJA: 8. kl Kristi (politseiülem Kukeke)

PARIM POISSNÄITLEJA: 9. kl Steven (ajudeta superman)

VAHVAD NÄITLEJAD: 6. kl Martin (president), 7. kl Kevin (oma naljade üle naerev vanamees), 9. kl Heidi (kuri nõid Vilma), 8. kl Rainis (kokutava räppar Eedu vanaema), 5. kl Lutši (jalgpallur Madis Maasikas)

ERIAUHIND: 5. kl Triin toreda käsikirja eest

LAUPÄEVAL, 20. märtsil kell 19.32 algas kevad.

ILUSAT LUMEHANGEDEROHKET KEVADE ALGUST!

TEATRIPÄEVA KOHUSTUSLIKUD TEGELASED:
5. KLASS

KAPUUTSIVEND, KEL EI TULE KAPUUTS LÕPUKS PEAST ÄRA.
KOKK PEEDU, KES ARMASTAB RÄMPSTOITU VALMISTADA JA SÜÜA NING KELLEL OLUKORD ÜLE PEA KASVAB
KUULUS JALGPALLUR, KES OTSUSTAB JÄRGIDA LAPSEPÕLVEUNISTUST JA HAKKAB ILUVÕIMLEJAKS
KOOLIDIREKTOR, KES HAKKAB LUKSUMA JA KAERAJAANI TANTSIMA

6. KLASS

ARVUTISÕLTLANE JUKU, KES UNUSTAB ENNAST 30 AASTAKS ARVUTI TAHA JA „ÄRGATES“ ON ELU TEMA ÜMBER TÄIELIKULT MUUTUNUD ...
KUNG FU VANAMEES, KEDA KIMBUTAB RADIKULIIT JA KES OTSUSTAB OMA OSKUSED PÄRANDADA LAPSELAPSELE, TOO AGA ON TOTAALNE NOHIK
PRESIDENT, KES UNUSTAB INGLISE KEELE JA KUIDAS AMETLIKUL VASTUVÕTUL VIISAKALT KÄITUDA . KÜLLA TULEB AMEERIKA PRESIDENT OBAMA.
BALERIIN, KES TANTSIB KANDADEL JA KEDA SEETÕTTU TEATRIST VALLANDADA TAHETAKSE

7. KLASS
FILMISTAAR, KEDA ÜHEL HETKEL KEEGI ÄRA EI TUNNE
VANAMEES, KES REBIB KILDU JA NAERAB OMA NALJADE PEALE
ARST, KEL TULEB OPEREERIDA PIMESOOLT, AGA TA ON UNUSTANUD KÕIK OMA TEADMISED
TARK BLONDIIN, KES TEAB VASTUST IGALE KÜSIMUSELE JA LAHENDUST IGALE OLUKORRALE, AGA EI OSKA LUGEDA

8. KLASS
KOKUTAV RÄPPAR, KES LÄHEB SÕPRADE SOOVITUSEL SAATE „EESTI OTSIB SUPERSTAARI“ EELVOORU
HULL POEMÜÜJA, KES EI OSKA RAHA LUGEDA JA ANNAB OSTJALE ALATI ROHKEM TAGASI KUI VAJA
JUHM RÖÖVEL, KES MURRAB KOGEMATA SISSE POLITSEIJAOSKONDA JA PEAB LEIDMA SEAL OLEKUKS HEA PÕHJUSE
RULLNOKK, KES LÄHEB EMA NÕUDMISEL POLITSEIKOOLI, ET ÕPPIDA LIIKLUSPOLITSEINIKUKS

9. KLASS
VANAEMA, KES ON HOMMIKUL ÄRGATES ÜLINOORUSLIK, LOEB NOORTE MÕTTEID JA OSKAB KASUTADA SLÄNGI
AJUDETA SUPERMAN, KEL ON TÄITA ÜLISALAJANE MISSIOON. TA PEAB PÄÄSTMA INETU PRINTSESSI KURJA NÕIA KÄEST.
PRINTSESS JA KONN, KES EI MUUTU PRINTSIKS, VAID ...
SÕJAKAS UFO, KES TAHAB INIMKONDA VALLUTADA

TEATRIPÄEV 19. märts

Reedel toimub teatripäev "Fantaasia lendu!". Iga klass tõmbas loosiga 4 meie klassi poolt välja mõeldud tegelast, kes tuli oma näidendisse "sisse kirjutada". Et tegelaskujud on väga erinevad ja ka kummalised (heas mõttes :)), nõudis see päris lennukat fantaasiat. Siit ka teatripäeva pealkiri.

Alustasime paarikaupa kirjutamisest, seejärel pani õpetaja kokku klassi näidendi käsikirja ja saatis selle veel mõnele õpilasele nö tuunida. Nii valmiski igal klassil oma näidend. Hetkel käib kibekiire proovide tegemine, õps karjus täna kuue tunniga oma hääle päris kähedaks ja tõdes päeva lõpuks, et kehalise õps küll ei tahaks olla. :) "Ära pudista! Ära pööra publikule tagumikku! Ära nühi vastu stendi! Ära seisa paigal nagu pulk! Ära roni nurka, kes sind sealt näeb! Ära räägi habemesse!" jne.

Lisame ka helitausta ja mõtleme kostüümidele. Kurb on see, et kirjutamine-lavastamine on haaranud enda alla väga suure osa eesti keele tundidest, rõõmustav aga see, et olen selle pika protsessi jooksul märganud palju säravaid silmi, lennukaid mõtteid ja aktiivset tegutsemist. Kahjuks ka vastupunnimist, lollide nägude-häälte tegemist, pirtsutamist ja blokkimist, aga esimest on olnud rohkem ja see annabki õpetajatööle õige värvi. Kogu aeg ei peagi pinki nühkima.

Et näidendid oleks tõepoolest TEIE omad, noortepärased ja lõbusad (raske 10-nädalase veerandi jooksul pikka nägu tehtud küll ja veel), ei seadnud ma omalt poolt fantaasialennule ka piiranguid. Kui, siis kärpisin mõned koledad piip-sõnad välja.

Meie käsikirja autoriteks on põhiliselt Kaidid, aga igaühel oli võimalus oma sõna sekka öelda ja nii see kambatööna valmiski. Blokkijaid-pirtsutajaid meil veel õnneks pole, näitlemine tuleb südamest ja kõik tahavad osaleda. Tänase teise tunni lõpuks saime juba terviku paika, homme harjutame veel ja reedel esitame näidendi, mille tegelastena astuvad lavale president Obama (Taavi) ja inglise keele unustanud president Ilves (Martin), presidendiproua Evelin (Mari-Liis), kung fu vanamees (presidendi isa), presidendi arvutisõltlasest poeg Juku (Markus O), Obama vastuvõtu korraldaja (Kaidi L), Ansip (Sandra). Priidu ja Birte kahjuks täna puudusid, kui kooli tulete, jääb teile Obama turvameeste roll. Meie arvutispets Kaidi B vastutab näidendi helitausta eest. Näidend jutustab arvutisõltuvusest ja küll siis näete, milleni see viib. Aga muid tegevusliine on veel. Vanaisa, keda keegi oma peres ei hinda, palgatakse Ameerika presidendi ihukaitsjaks. :)

KEELEJOOKS

Teisipäeva, 16. märtsil toimus keelevihjete otsimisel ja lahendamisel põhinev keelejooks. Osales 9 kolmeliikmelist võistkonda 4.-9. klassist. Meie II võistkond, kuhu kuulusid Kaidi L, Sandra ja Martin, nuputasid-jooksid kolmanda koha vääriliselt. Taavi ja Markuste meeskond katkestas võistluse, sest ei leidnud üles viimast vihjet. Aga vihje oli saalis toolide all olemas, käisime neljanda klassiga vaatamas. Nii et see jäi teil lihtsalt kahe silma vahele.

KEELEJOOKSU JÄRJESTUS:

1. 9. kl (EPP, MERIT, EERIK) – 17 p
2. 8. klass (HELENA, LUISA, JANAR) – 15 p
3. 6. kl II (MARTIN, KAIDI B, SANDRA) – 14 p
4. 7. kl II (Gerda, DIANA, EVELIN) – 13 p
5. 5. kl II (KADRI, TRIIN, MARI) – 12 p
6. 7. kl I (TANNAR, SANDER, EDVIN) – 11 p
7. 5. KL I (RANNO, MIHKEL, MARKO, KERT) – 10 p
8. 4. kl (TIMO, KAREL, ELO KR, KELLI) – 9 p

6. kl I (MARKUS s, MARKUS O, TAAVI) – katkestas võistluse

EMAKEELEOLÜMPIAAD

Esmaspäeval, 15. märtsil toimus emakeelenädala raames koolisisene sõnavaraolümpiaad, meie klassist osalesid Kaidid, Markus S ja Martin. Kaidid saavutasid oma vanuserühmas (4.-6. kl) 1.-2. koha. Palju õnne!

MINU TÄHTIS RAAMAT

Emakeelenädalal mõtlesime ka lugemisaastale ja kogu koolipere pidi näitusele tooma enda jaoks olulise raamatu. Selleks võis olla lapsepõlve või praegune lemmikraamat, aga ka raamat, mida lihtsalt palju kasutame, nt mõni kokaraamat või entsüklopeedia. Raamatutele lisasime ka põhjendused, miks just sellise valiku tegime. Oluliseks raamatuks osutus paljudel lapsepõlve esimene raamat, mida emme-issi ette lugesid või millest veeriti oma esimesed sõnad. Mõne õpilase valik eriti lai polnudki, sest kaasavõetud raamat oligi ilmselt ainuke, mis tervenisti läbi loetud.

Meie klassi tähtsad raamatud:

õpetaja KATI - A. Lindgreni "Bullerby lapsed"

Kõige-kõige-kõige vahvam! A. Lindgren lemmik! Lugesin „Bullerby lapsi“ kümneid kordi ja ära ei tüdinenud. Meeldis ka endale kodu mängida ja nukunurki ehitada nagu Liisale. Sõbrad ja naabritüdrukud-poisid olid sama olulised nagu selles raamatuski. Meeldis lugeda ka igasuguseid printsessi-printsi muinasjutte. Raamatukogus käisin tihedamini kui poes, ronisin redeliga riiulite vahel ja valisin uusi raamatuid. Ja ei küsinud kõige õhemat!

KAIDI B - Teletupsude raamat

Mina valisin selle raamatu, sest see oli minu lemmikraamat, kui ma olin väike.

KAIDI L - Anette-Marlen Ott "Kevin"

„Kevin“ on hea raamat, sest see räägib teismeliste probleemidest. Kevinil on õde Katrin, kellest on ka raamat kirjutatud, see ilmus enne „Kevinit“.

BIRTE - E. Knight "Lassie tuleb ikka koju"

See on üks minu lemmikraamatutest. See raamat meeldib mulle väga, sest see räägib sõprusest inimese ja koera vahel. Seda ei lõhkunud isegi pikk lahusolek.

TAAVI - A. Lindgren "Vahtramäe Emil"

Meeldis sellepärast, et lugesin läbi.

MARKUS O - A. Vallik "Narkohollo ehk Florese vabastamine"

Ma valisin selle raamatu, sest minu meelest on see väga põnev. Selles raamatus on palju erinevaid tegelasi. Selles raamatus on palju huvitavaid kohti.

MARKUS S - "Autod, laevad, lennukid"

Väiksena ma vaatasin seda palju. Oli väiksena lemmikraamat.

SANDRA - M. Cox "Õuduslood"

Ma võtsin selle raamatu sellepärast, et seal on õuduslood ja seda on huvitav lugeda. See raamat on tähtis, sest lugesin seda kogu aeg.

MARI-LIIS - "Elevantsi film. Lugu Ruu uuest sõbrast"

Mina valisin selle sellepärast oma oluliseks raamatuks, sest see kingiti mulle.

MARTIN - D. Joris "Müürilossi jutud"

See on lühike raamat ja seal on vähe kirja, palju ilusaid pilte ja imelik.

PRIIDU - K. May "Winnetou" (koomiks)

Ma mäletan, et see oli mingi huvitav seiklusraamat, mis mulle kunagi väga meeldis.

PALJU ÕNNE, MARKUS S!

EMAKEELENÄDAL 15.-19. märts 2010

EMAKEELENÄDALA AVASIME REEDEL, 12. märtsil MINIAKTUSEGA. Esinesid 4. klassi laululapsed, vaatsime slaidikava 5.-9. klassi õpilaste poolt "leitud" ilusamatest sõnadest, 8. klassi Janar (õpilane) ja Jaanus (direktor) esitasid väikese näitemängu, mis kubises piltlikest väljenditest ja kõnekäändudest. Eesti keele kõlavus, piltlikkus ja värvid olidki selle aasta emakeelenädala võtmesõnadeks.

VÄLJAVÕTE ÕPETAJA 13. märtsil NÄDALISES ILMUNUD ARTIKLIST: "Sõnasepp K. J. Peterson oli esimene, kes kiitis luules taevani eesti keele ilu ja ennustas selle keele püsima jäämist. Tema sünnipäeval, 14. märtsil tähistataksegi 1999. aastast alates emakeelepäeva.
Eesti keel on minu ja sinu emakeel. Selle keele pudikeelses variandis laususime oma esimesed sõnad, selles keeles rääkisid ema-isa meile unejuttu, selles keeles ütleme sõpradele ja pereliikmetele, et nad on kallid, ja sobitame tutvust teiste inimestega.
Eesti keeles me murrame pead ja liigutame ajusid, ehitame õhulosse, lööme laulu, rebime kildu, nõuame tarkust taga, võtame aru pähe, õiendame arveid, peame mokalaata, lööme külge ja ajame keelt kõrva, määrime mett moka peale ja ajame kärbseid pähe, vääname tõde, anname tõele au, ajame udujuttu, teeme uut ja vana, räägime musta valgeks, anname sõna, sööme sõnu ja loobime neid tuulde, päästame oma nahka, peame plaani, seame õiglust jalule, paneme oma sõnu maksma, teeme suuga suurt linna, vaevame oma pead, räägime suud puhtaks, poeme inimestele südamesse või hinge.
Sõnad paitavad kõrvu, lähevad südamesse, neid saab alla neelata, kõrva taha panna või ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Keel käib, sügeleb, pääseb valla, paindub, väändub, vahel läheb pehmeks või sõlme ja jääb kurku kinni, seda saab teritada, peksta või hammaste taga hoida.
Valtu põhikooli emakeelenädalal ei räägita seekord võõrkeelsete sõnade ja väljendite tohuvabohust, ei laulda nutulaulu eestlaste lodevast suhtumisest meie keelde ja selle kasutamisse ega lööda lärmi õpilaste viletsa õigekirjaoskuse pärast. Siililegi on selge see, et keel muudab oma nägu ja käib ajaga kaasas ning selle õppimine läheb üle kivide ja kändude. Särtspost ja elektronmaailma avarused on kahtlemata kurjajuured, aga susi neid ei söö ja taevas meile appi ei tule. Pigistame ühe silma kinni ja anname au sellele, mis meil on. Meie keel on ilus, kõlav ja rikas. Meie pühendame oma emakeelenädala eesti keele värvidele, sügavusele ja rikkusele: sõnavarale, fraseologismidele, sünonüümidele, metafooridele. Teatripäeval laseme fantaasial lennata ja peal aurata, viskame vimkat ja nalja."

PALJU ÕNNE, EESTI KEEL!

EESTI KEELE KÕIGE ILUSAM SÕNA

Mõtlesime 5.-9. klassi õpilastega, milline võiks olla eesti keele kõige ilusam ja kõlavam sõna. Välja pakuti järgmist: päike (päikseline, päikesekiir, päikeseloojang, päikesevarjutus), sädelev (säde, särav, sära), lumi (lumehelves), ema, armastus (armas), ilus (imeilus), ime (imeline), taevas, kiisu, öö, kallis, nunnu, sinine, sõber, karikakar, hellus, hiilgav, südamlik, liblikas, lõoke, porgand, musi, kutsikas, linnuke, ööbik, süda, täpitäht, jalgpall, tere, täpiline, sõõrik, tibu, Eesti, lendlev, ümmargune, pats, pääsusilm, vaikus, pisike, meri, siiras, tõeline, tuksuma, rukkirääk, lõvi, mummuline, kaunitar, sitasitikas jne.

NAISTEPÄEV 5. märts

Tänase ürituse korraldas 8. klass. Iga klass õppis ära ühe naistele pühendatud laulu, mille saime loosiga. Meie kohandasime oma laulu "Alice" noortepäraseks räpiks, mis jutustas hoopis tilkuvast kraanist, umbes torudest ja neid parandavast torunaisest Alice'ist, keda kehastas meie staarnäitleja Martin, temalt pärit ka torunaise idee. Räppisid Markus S ja Taavi ning teised toetasid neid õõtsumise ja puusanõksudega. Kui meelde tuli, hõikasid vahepeal ka: "Alice!" :D

Teise ülesandena kaunistati torte. Tordipõhja võis varem ette valmistada, kõik muu tehti kohapeal. Meie torti kaunistasid loomulikult poisid ja see sai kevadiselt lilleline ja värviline. Martin põhjendas kujundust sellega, et naisi on ka väga "erivärvilisi" ja punased šokolaadinööbid sümboliseerivat närvilisi naisi. Õnneks leidus neid tordil suhteliselt vähe ja põhilise värvina torkas silma hoopis kollane. Päikselised tüdrukud? Meie teise tordi meisterdas Birte. Mõnusat ja maitsvat küpsisepõhja ehtisid puuviljad ja valge šokolaad. Mõlemad tordid pistsime klassijussis nahka ja need maitsesid ülihästi. Suur aitäh Kaidi L-i ja Markus S-i emmedele, kes ka tordi ettevalmistamisse tõmmati. :) Kiidan kõiki kuuendikke, et suhtusite oma ülesannetesse kohusetundlikult ja olite vahvad!

MARTINI LUULETUS EESTIST

Eestimaa, mu kodumaa,

mida teeksin sinuta?

Tekkinud sa vaevaga,

kokku puutud taevaga.

Peaaegu terve sajand

sa meie hinges kajad.

Täna pidu-pillerkaar,

sest on sinu sünnipäev.

ILUSAT 92. VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

VABARIIGI AASTAPÄEV

MILLE ÜLE VÕIKSID EESTLASED UHKED OLLA?

KAIDI B
Andrus Veerpalu kuldmedalid,
Kristiina Šmiguni medalid,
Gerd Kanteri kuldmedal,
Erki Noole kuldmedal,
Baruto võidud,
eestlased leiutasid Skype’i,
ilus loodus,
hea haridussüsteem,
võitsime Vabadussõja.

KAIDI L
loomad ja linnud,
edukad sportlased,
ilus loodus,
toredad seadused,
head koolid,
vaba riik,
heliloojad, muusikud,
taimed,
Eesti lipp,
head leiutajad (Skype).

PRIIDU
suusamedalite üle,
muude medalite üle ka,
traditsioonid,
haridus,
huvitav kirjandus,
head õpetajad,
head direktorid.

MARKUS S
vabadus,
olümpiavõidud,
traditsioonid,
tähtpäevad,
oma vapp ja lipp,
suusavõidud,
ilus loodus,
toredad inimesed.

TAAVI
oma maa,
sõjavõidud,
Vabadussammas,
odavad piimahinnad,
vabariigi aastapäev,
Eesti lipp ja hümn,
inimesed,
laulud.

MARTIN
Gerd Kanteri heited,
Kristiina Šmiguni 2. koht olümpiamängudel,
Eesti superstaar Ott Lepland,
traditsioonid,
vabariigi olemasolu,
elukoht, kus elada,
ilusad talved,
Otepää suusarajad,
president Toomas Henrik Ilves,
elame oma riigis.

MARKUS O
oma riik,
riigilipp, -vapp, -hümn,
oleme vabad,
traditsioonid,
riik pole vaene,
tark president,
kaasaegne tehnoloogia.

SANDRA
vapp ja lipp,
mardi- ja kadripäev,
ilus loodus,
leiutasime Skype’i,
Gerd Kanter,
president Toomas Henrik Ilves,
kõik aastaajad.

SOOVID TEISTELE EESTLASTELE

Sandra: Head Eesti lõhna!
Markus O: Soovin, et Eestimaa jääks igaveseks vabaks riigiks!
Martin: Häid olümpiamänge!
Taavi: Olge tublid ja ärge tehke halba!
Satsi: Soovin Eestile vabadust!
Priidu: Külmi külmapühi!
Kaidi B: Lumist vabariigi aastapäeva!
Kaidi L: Head lugemisaastat! Presidendile värvilist lipsu!

MEIE SAAVUTUSED

Kaidi L saavutas bioloogiaolümpiaadil 3. koha ja ajaloo-olümpiaadil jagas Markus S-ga 2.-3. kohta. Sandra käis maakonna meistrikatel suusatamises, aga arvas, et tal ei läinud seal hästi, sest jäi 12.-ks. Martin võttis tublilt osa Kehtna valla ujumisvõistlustest, olles ühes rühmas kuni 18-aastastega. Tublid olete! Ja aitäh ka neid juhendanud õpetajatele!

VEEBRUARI SÜNNAD

13. veebraur - SANDRA

17. veebruar - TAAVI

PALJU ÕNNE!

VANCOUVERI OLÜMPIAMÄNGUD 12.-28. veebruar

Seekordsed 21. taliolümpiamängud toimuvad Kanadas. Muide, Vancouver on kõige soojem taliolümpiamänge korraldanud linn. Seni on eestlaste parimaks saavutuseks Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal 10 km vabatehnikas.

VASTLAPÄEV

Tähistasime vastlapäeva esmaspäeval, 15. veebruaril. Peale 5. tundi sõitsid 6.-9. klassi õpilased Palukülla kelgutama ja pikka liugu tegema. Õpsidest olid kaasas õp. Tiina, õp. Kati ja direktor; 6. klassist kõik peale Lauri ja Markus O.

MULJED

MARI-LIIS
Mina läksin kõrvalmäele. Kõige parem oli ikka mäest alla sõita, üleskõmpimine väsitas. Lõpus lasime ka Kaidi L-ga ühe kelguga alla. Kahekesi pole just kõige kergem sõita, nii et lõpus kukkusime. Olin mäe otsas, kui märkasin, et hakkame minema. Lasin viimase liu. Bussis hakkas soe ja pärast olin üleni märg. Hea päev oli.

BIRTE
Ma lasin alla oma kilega, alguses kolm sõitu ei tahtnud kile üldse libiseda, pärast oli juba parem, kui ma suurema mäe peale läksin. Lasin alla mitu-mitu korda ja sain hästi pika liu.

KAIDI L
Päev oli nii lahe. Läksime Kaidi ja Sandraga kõige kõrgemale. Nii äge oli alla lasta, lumi lendas näkku ja poole tee peal käisime kõik ümber. Kui olime juba 4-5 korda edasi-tagasi käinud, väsisin ära ja läksin väiksele mäele. Mari-Liis oli ka seal. Lasime alla üksinda, siis koos. Meil oli väga naljakas. Lõpuks oli aeg bussi tagasi minna. Kõigi varbad külmetasid.

MARKUS S
Proovisime mitmest kohast alla sõita. Alguses olime ühe väikese, aga väga järsu augu ääres ja lasime sealt alla. Peale seda hakkasime hüppekaid proovima, alguses kõige madalamalt, lõpuks tipust. Oli lahe! Pärast olid riided suht märjad.

MARTIN
Alguses ma aina ronisin ja lasin alla, lõpus oli juba võhm väljas. Lasime alla ka lumelaudade kohtadest, seal läks mu kelk mitmest kohast katki. Siis sõitsin põlvede peal. Kui tagasi läksime, olin läbimärg ja pea valutas. Kodus tegin sooja jalavanni ja ravisin ennast.

SANDRA
Läksime Kaidiga kohe üles ja lasime mitu korda alla. Mari-Liis ja Kaidi L sõitsid meie järel, kukkusime kukerpalliga alla ja see oli valus. Suurel mäel oli palju künkaid ja tegin sabakondile haiget. Täna mul selga valutab. Muidu oli lahe sõit.

KAIDI B
Päev oli täiega lahe. Kui mäe otsa jõudsime, olid kõik väsinud. Kelk libises normaalselt, aga mul olid ka libedad saapad ja ma ei saanud ilma kukkumata üles. Suuremalt mäelt oli vääga hää sõita: võtsin hoogu, paar hüppekat ja kelgult maas, siis veered veel 5 m. Super! Kodus kaanisin terve õhtu vett. Super oli!