MÕNUSAT VAHEAEGA! KÄIGE KA ÕUES JA AIDAKE VANEMATEL AIAS LEHTI RIISUDA! PIMEDAS KANDKE HELKURIT!
26. oktoober 2010
VEERANDI LÕPP
Esimene veerand möödus väga kähku, onju! Võtame loo kokku. Vanemas kooliastmes õpib ainult viitele kolm õpilast, neist üks, Brigita, on meie oma! Nelja-viielised tunnistused said Kaidi L ja Markus S. Tublid!
Puudulikud hinded pidi klassijuhataja kahjuks kirjutama koguni nelja õpilase palgalehele. Kokku 14 kõverikku! Hädas ollakse põhiliselt loodusainetega. Ei oskagi õnnetut seisu kuidagi kommenteerida, kurvaks teeb, et õppimine pole popp. Ka puudumisi on paljuvõitu, ei hakka siinkohal konkreetseid nimesid välja tooma, aga nii mõnigi puudulik oleks õpetajate sõnul jäänud tulemata, kui õpilased oleks olnud õigel ajal koolis ja likvideerinud oma viimased võlad. Seega pole küsimus teadmiste puudumises või selles, et mõistus ei võta, vaid laiskuses, tahtejõuetuses ning kergema vastupanu teed (koolist poppi tehes) minemises. Palju jäi silma ka hajameelsust ja niisama unustamisi.
Veerandi parimad hetked seostusid õpetaja jaoks Brigita ilmumisega meie hulka ja tema ülisärav-päikseline hoiak-suhtumine ning selle nakatav mõju meile. Kuulsin mitmel korral, kuidas Sa teistele ütlesid, et nad ei vinguks. Kaidi B-ga olete suurepärased korraldajad-asjaajajad. Sobite hästi õpilasomavalitsusse. Kaidi L võiks klassivanemana (vastu tema tahtmist vist küll) olla krapsakam, aasta on alanud kuidagi uniselt või kuidas, Kaidi? Loodetavasti ärkad varsti ikka suveunest üles. :) Martin ja Markus S on kindlasti võimelised paremateks hinneteks ja käitumiseks. Taavi, Mari-Liis, Birte ja Sven peavad õppimisele (eriti õp. Luule ainetele) rohkem tähelepanu pöörama. Markus O ja Sandra püüavad samamoodi (või paremini) jätkata.
Veerandi meeldejäävaim sündmus oli kindlasti õp. Veera korraldatud Venemaa reis, kaasas käisid meie klassist Sandra, Kaidid, Brigita, Birte, Markus S ja õp. Kati. Reisil käitusid seitsmendikud hästi, olite väga vahvad ja vaprad!
Mari-Liis
Rahul pole kahtede ja hoolsuse hindega, aga olen ise süüdi. Meelde jäid tervisepäev ja õpetajate päev. Meie klassis hoiavad poisid ja tüdrukud eraldi, üldiselt saavad kõik hästi läbi. Vaheajal olen sõpradega, passin kodus ja arvutis, loen raamatut, vaatan telekat ja olen õues. Uuel veerandil üritan paremini õppida. Klassiga võiks teha klassiõhtu ja minna Skyparki. Veerandi kokkuvõttev hinne: 3-
Kaidi L
Mul oli neli "4" ja ülejäänud "5", käitumine eeskujulik ja hoolsus hea. Meelde jäi Venemaa reis, õpetajate päev ja õp. Luulega Pärnumaal käik. Klassi tulid uued õpilased Brigita ja Sven. Hinded olid kõigil halvemad. Poisid ja tüdrukud hoiavad omaette. Vaheajal olen kodus, lähen Kehrasse ja külla tuleb vanaonu Venemaalt. Uuel veerandil võiks klass olla sõbralikum ja ühtsem, hinded paremad. Klassiga võiks minna Tallinnasse.
Martin
Hinded olid halvemad, kehalises viiterida, matemaatika hea. Tegin palju trenni. Poisid ja tüdrukud hoiavad eraldi, uute õpilastega saame läbi. Martini soovitus: ARENEGE KÄHKU JA SAAGE PUBERTEEDIST ÜLE! Vaheajal teen ainult sugulasega trenni. Uuel veerandil püüan paremini õppida õp. Luule ainetes. Klassiga võiks minna seiklusparki. Hinne endale: 3
Sven
Olen hinnetega rahul, paremini ei saaks. Sellel veerandil magasin palju. Meie klass on norm. Vaheajal plaane pole. Uuel veerandil plaane pole. Hinne endale: 5+.
Markus O
Hinded pole kõige paremad, aga kahtesid pole. Hindeid oli raske saada. Sellel veerandil olin palju arvutis. Meie klass on tore, lahedad uued õpilased. Vaheajal mängin arvutiga. Uuel veerandil plaanin mitte saada kahtesid, klassiõhtut ei taha mitte. Hinne endale: 3.
Taavi
Hinded halvad, oleks saanud paremini. Sellel veerandil läksin trenni. Meie klass on hea. Vaheajal puhkan. Uuel veerandil õpin paremini. Koos võiks minna jõulude ajal linna, Skyparki, teha klassiõhtu. Hinne endale: 2.
Markus S
Hinded neljad-viied. Käisin jõusaalis ja Venemaal. Klassis on poisid ja tüdrukud eraldi. Vaheaja plaanid: jalgpall, bmx, chill. Uuel veerandil ei lase hindeid alla ja õpin hästi. Klassiga võiks minna Skyparki ja linna. Hinne endale: 4.
Birte
Hinded normaalsed, aga pole rahul. Klassi tulid uued õpilased. Käisin Venemaal ja õp. Luulega bioloogiamatkal, meelde jäi ka õpetajate päev. Vaheajal tahaks minna sugulastele külla ja reisile. Uuel veerandil tahaks klassiga Tallinnasse minna ja paremini õppida. Hinne endale: 5.
GEOSEIKLUS 22.10.10
Viimasel koolipäeval, 22. oktoobril toimus 5.-9. klassidele geoseiklus, korraldajateks õpilasomavalitsuse liikmed ja huvijuht Kalvi. Koolipere jaotati võistkondadeks ning GPS-ide abil tuli Kaereperest üles leida ristsõna küsimused ning kanda seejärel õiged vastused ristsõnasse. Ilm oli ekstreemselt jäine-lumine-tuisune ning omajagu vaprust nõudev. Tundus aga, et kõik jäid päeva ja lõbusa võidujooksuga rahule. 1. koha võistkonnas olid meie klassi Markus S ja Birte, 2. koha tiimis Kaidi B ning 3.-4. koha saavutasid Sveni ja Martini võistkonnad. Kiidan Brigitat ja Kaidi B-d, kes osalevad väga aktiivselt õpilasomavalitsuse töös ning aitasid võistlust korraldada ja läbi viia.
20. oktoober 2010
BRIGITA MUINASJUTT "VIKERKAARE POEG"
(Õpime rahvaluulet ning kirjutasime muinasjutte. Muinasjutus pidi kasutama etteantud sõnu, mille koos tahvile nuputasime. Sõnad olid vikerkaar, ballett, lõõritama, poksima, sikutama, kuldne pats, sportlik, säravsilmne, kahvatu.) Klassi parima muinasjutu jutustas Brigita:
Kunagi ammu-ammu elas üks kena neid, kelle hääl oli kaunim kui lõokesel, tantsuoskus parem kui kellelgi teisel selles kuningriigis, kuid ta oli väga vaene ja elas vanas hurtsikus. Sellegipoolest oli ta väga lahke ja abivalmis ning andis kõigile süüa ja peavarju isegi siis, kui tal endalgi midagi polnud. Selle headuse ja kõige muu kaunistuseks oli tal imekaunis kuldne pats.
Ühel ilusal sügispäeval, kui neid tavapäraselt lõõritas ning balletti tantsis, kuulis ta järsku kapjade plaginat. Tütarlaps vaatas kaunist eebenipuust aknast tänavale. Neiu üllatuseks seisis vana laguneva maja ees trobikond ratsanikke, neid võis seal oma viiskümmend olla. Kaunitar astus uksest välja ning tema säravsilmne naeratus ning põlveõndlani langev pats lummasid kõiki mehi, välja arvatud üht...tema nimi oli Edward ja ta oli selle salga pealik. Hirmunud tütarlaps küsis julgust kokku võttes meestelt, kas nad teest väsinud pole ning kas nad ei tahaks oma kuivavaid kurke tema kaevuveega kosutada ning tema juures öömaja saada. Edward üllatus tütarlapse julgust märgates ning kostis käredal ning nõrgal häälel, et vesi kuluks tema salgale ja temale ära. Neid naeratas ja jooksis elegantsel sammul tuppa anumate järele.
Sõjardid ronisid sadulaist maha ning tõttasid esmalt hobustele juua andma, hiljem kustutasid nad ka ise janu. Tüdruk imetles meeste sportlikkust ning seda, kuidas nad poksisid ja huvitavaid võistlusi korraldasid. Neiule ei tulnud kordagi pähe küsida pealikult, kes nad on, kust nad tulevad, millal ja kuhu suunduvad. Ta oli armunud. Kui küsite, kellesse, siis nimelt võluvasse Edwardisse, kes aga teda tähelegi ei pannud.
Ühel hetkel kogu olemine lõppes. Kõik kadus hetkel, mil sädelev ning pilkupüüdev vikerkaar taevasse ilmus ning nagu võluväel mehi kutsus. Kui ma ütlen kõik, siis ma nii ka mõtlen - hobused, mehed, poksikuhikud, joogid, rõõmud... Ja mis tüdrukule kõige ahastavam -kaunis Edward. Kolm päeva ahastas tüdruk: ta nuttis oma silmad punaseks ja jättis oma välimuse unarusse.
Kolme päeva pärast kordus see kõik uuesti ning taas ei tulnud kaunitarile pähegi küsida selle salga kohta, aga ta oli veelgi rohkem võlutud Edwardi välimusest, et oleks sellest peaaegu segi läinud. Äkki oli kõik kadunud ning taas oli selges päikselises taevas vikerkaar. Tüdruk nuttis ja kirus end, et ta taas ei olnud küsinud ning korrutas aina endamisi: "Miks jälle, miks jälle?"
Kolme päeva pärast leidis ta kapist kirja ning seitse paari jalanõusid ja seitse kõige kallimast siidist valmistatud kleiti. Ta avas ettevaatlikult kirja ning selles seisis:" Tere, kaunitar, mina olen Edward ja ma olen vikerkaare poeg. Ma ei tohtinud sulle seda öelda, sest ettekuulutus nägi ette selle, et kunagi leian ma endale koledast majast imekauni abikaasa, kuid ma ei tohi talle kordagi silma vaadata ega talle midagi oma tunnestest rääkida, muidu ta sureb. Sa pead kandma kõik need kleidid ja kingad 7 päevaga katki, siis saab sinust minu abikaasa."
Tüdruk tegi nagu kästud ning selleks, et kõik kleidid ja kingad saaksid hästi ära kantud, tegi ta seitse päeva ja seitse ööd järjest tööd. Seitsmendal päeval nägi ta üht pisikest hiirt väikest kirja tema poole sikutamas. Neiu tõttas hiire poole, ise näost kahvatu, ja võttis loomakeselt surmväsinuna kirja vastu ja andis hiirele juustutüki. Neid hakkas rutakalt kirja lugema ning selles seisis: " Kell 12 öösel kõige ärakantuma kleidiga kaevusügavikus."
Tüdruk ootas, kuni kell lõi täpselt 12, ning hüppas siis kaevu. Seal sai ta vikerkaare poja Edwardiga kokku ja too juhatas ta oma lossi, kus nad elasid elu lõpuni õnnelikult ning said kolm tütart ja seitse poega. Kõiki ehtisid samasugused kuldsed juuksed ja nad olid sama osavad nagu nende ema ja isa.
Tüdruk tegi nagu kästud ning selleks, et kõik kleidid ja kingad saaksid hästi ära kantud, tegi ta seitse päeva ja seitse ööd järjest tööd. Seitsmendal päeval nägi ta üht pisikest hiirt väikest kirja tema poole sikutamas. Neiu tõttas hiire poole, ise näost kahvatu, ja võttis loomakeselt surmväsinuna kirja vastu ja andis hiirele juustutüki. Neid hakkas rutakalt kirja lugema ning selles seisis: " Kell 12 öösel kõige ärakantuma kleidiga kaevusügavikus."
Tüdruk ootas, kuni kell lõi täpselt 12, ning hüppas siis kaevu. Seal sai ta vikerkaare poja Edwardiga kokku ja too juhatas ta oma lossi, kus nad elasid elu lõpuni õnnelikult ning said kolm tütart ja seitse poega. Kõiki ehtisid samasugused kuldsed juuksed ja nad olid sama osavad nagu nende ema ja isa.
17. oktoober 2010
VENEMAAL MIHHAILOVSKOJES-PETSERIS-PIHKVAS 11.-13.okt 2010
BRIGITA
Hommikul ärkasin kell 6. See oli kohutav, sest õues oli väga külm ja unisusega seoses läksid kellaajad sootuks meelest ära. Startisime kell 7 ja seejärel sõitsime 4-5 tundi piiri äärde, kus ootasime umbes tunni, et meid üle lastaks. Meie passe kontrolliti kaks korda ja asju ühe korra. Hiljem sõitsime mööda konarlikke Vene teid umbes 3 tundi.
Kõik majad, mida ma nägin, olid varisemisohtlikud ja räämas. Alles Petseris nägin talutava välimusega maju ja ka korterelamuid. Võrreldes Eestiga oli Venemaa nagu tõeline pommiauk. Kui olime umbes 10 km Venemaal sõitnud, tuigerdas üks vana joodik oma rattaga tee peal nii, et buss oleks peaaegu kraavi põrutanud.
Petseri klooster oli üks kõige kenamaid kohti, mida ma Venemaal nägin. See oli väga uhke ja korras ning mulle meeldis see väga. Seal viibides pidid tüdrukutel olema seelikud seljas ja mütsid peas. See nägi väga naljakas välja. Mulle meeldis seal väga.
Puškiniga seotud paigad olid kenad ja ajaloolised. Esimeses kohas ei saanud midagi aru, sest giid ei lasknud õpetajal tõlkida. Toad ja ruumid olid kenad. Teises kohas sain juba märksa rohkem aru ja seal mulle meeldis, sest saan talupidamismeetoditest väga hästi aru. Teistel oli väga külm, aga mul oli kahekordne jope ja väga soe.
Vene toidud olid ööbimispaigas talutavad, aga kohvikus superhead. Sain oma elu parimat liha.
Toad olid kenamad, kui ma arvasin (kui välja arvata hallitavad seinad, mitte kinni käivad uksed ja külm dušš). Koridoris oli vaikne, aga see oli väga ebaaus, et teisel korrusel oli kõik lubatud.
Mulle väga ei meeldinud Venemaal, sest õpetajad patrullisid ja ma kukkusin põlved katki.
Eestisse jõudes oli suur kergendus, sest Eesti on kümme korda kenam kui Venemaa. Neid riike pole mõtet võrreldagi.
KAIDI L
Hommikul kell 7 väljusime bussiga Kaereperest. Sõitsime ikka mitu-mitu tundi enne, kui piirini jõudsime. Piiri ületasime Luhamaa piiripunktis. Olime seal päris kaua. Piiril kontrolliti kotte ja valgustati meid läbi. Üks miilits tuli bussi ja kontrollis passe.
Piirist üle jõudes nägid teeääred välja nagu tõelised peldikud ja prügimäed. Venemaa oleks nagu maha jäetud. Majad olid hüperlagunenud. Lugesime inimesi kokku, sest neid oli nii vähe. Eesti on ikka palju puhtam. Ma ei imesta, et siin nii palju venelasi elab.
Petseri kloostrisse sisenedes pidime panema rätikud pähe ja seelikud selga. Rätiku sain õp. Tiina käest, sest mul endal polnud salli ega kapuutsi. Klooster oli ilus ja nägime munkasid.
Puškiniga seotud paigad eriti meelde ei jäänud. Teisel päeval käisime kuskil Mihailovskojes vms. Giid oli jube. Ta rääkis ainult vene keeles ja me ei saanud midagi aru. Muidu olid kenad paigad.
Vene toidud olid suht head. Ainult see ei meeldinud, et hommikuks oli praad. Liha oli seal väga hea. Mmmm....viis keele alla.
Ööbisime hotellis. Hotell oli üle minu ootuste, kuigi meil oli ukses auk ja seinad hallitasid. Voodid olid muidu head. Õpetajad patrullisid väga palju.
Tagasisõit oli väga äge. Brigita laulis terve tee.
MARKUS S
Bussis istusime taga, sõit piirini oli suhteliselt kiire. Piiripunktis läks kaua. Kui olime üle piiri, polnud mingit ärevust. Teed olid halvad, majad koledad. Äge oli see, kui tee peal mingi jalgrattur vingerdas. Eestis on majad ilusamad, teed paremad, autod uuemad.
Petseri kloostri juures pidid tüdrukud seelikud selga panema ja mütsid pähe. Klooster oli suur. Teisel päeval käisime Puškini sõprade majas ja ta vanemate mõisas. Giid oli hea ja õps sai tõlkida.
Vene toit oli suht hea, hapukoor oli rõve, liha oli väga hea, supid halvad, leib ka ei maitsenud hästi.
Esimesel õhtul käisime enne öörahu teiste tubades ja peale öörahu olin oma toas ja vaatasin telekat.
Teisel õhtul käisime ka teiste tubades ja ostsime jäätist. :P Peale öörahu käisime ka salaja väljas.
Kaubandus oli peaaegu sama, ainult et mõned asjad olid odavamad, mõned kallimad.
Tagasisõit tundus pikem kui minek. Bussis mängisime kaarte ja kui olime Eestis, siis oli hea olla. Kodus oli ka väga hea olla.
Reis oli suht äge, aga nüüd lähiajal ma enam mitte mingil juhul Venemaale ei läheks. :D Olen rahul, et kaasa läksin.
SANDRA
Hommikul kell 7 oli väljasõit. Bussis oli alguses kõik vaikne, sest kõik olid unised. Pärastpoole hakati rääkima. Sõitsime piiri äärde umbes neli tundi või rohkemgi. Eesti piiril vaadati meie passi ja nägusid. Vene piiril pidime bussist välja minema, andma passi tädile ja ta pani templi. Siis vaadati meie kotid ja buss üle. Sõitsime edasi umbes kolm tundi.
Kui ma välja vaatasin, nägin koledaid maju. Vahepeal olid ristid, seal oli vist keegu hukkunud.
Esimesel päeval käisime kloostris. Mulle meeldivad need.
Siis jõudsime hotelli. See oli kole, mulle ei meeldinud. Toad olid normaalsed, magamiseks kõlbasid. Toit mulle eriti ei maitsenud, aga söömiseks kõlbas. Olin ühes toas Kristiina, Kristeli ja Elinaga.
Järgmisel päeval läksime kuskile Puškini mäele, ma täpselt ei mäleta. Käisime Puškini muuseumides. Meile räägiti päikesekellast ja mingist puust. Peale seda läksime kohvikusse sööma, seal olid head toidud ja kõige parem oli saiake. Siis läksime kloostrisse. Seal oli ilus. Tegin vaikselt ka paar pilti. Sellel päeval oli giid venelane. Ma sain väga hästi aru, mis ta rääkis.
Pärast õhtusööki läksime hotellituppa, vaatasime natuke telekat ja rääkisime juttu. Käisime poes ja rääkisime natuke venelastega. Siis läksime magama.
Järgmisel hommikul sadas õues lund. Olin rõõmus, sest sai koju. Käisime kuskil muuseumis ja kohvikus söömas. Toit oli hea. Siis suundusime koju. Eestis oli kohe hea tuju. Reis oli lahe, mulle meeldis.
BIRTE
Ärkasin kell 6 hommikul. Sõitsime väga kaua. See oli igav.
Kui üle piiri jõudsime, olid mõlemal pool prügihunnikud. Vahepeal olid ilusad majad, vahepeal väljasurnud kohad. Eestis on palju ilusamad kohad.
Tulime bussist välja ja läksime kloostrisse. Mütsid pidi pähe panema ja mingi nõmeda seeliku selga. Klooster oli ilus, aga igav.
Puškiniga seotud paigad olid väga ilusad, eriti nendes majades olevad pildid, vanad asjad ja ruumid.
Vene toit oli väga hea, aga seda ma ei teadnud, et saab kolme toitu: supi, prae ja magustoidu.
Rääkisime öösel kaua ja ehmatasime üksteist. Koridoris ei saanud eriti käia, sest õpsid ei lubanud. Meil oli karm valve, aga teisel korrusel joosti kogu aeg ringi ja käidi katusel. Olime kella kaheni öösel üleval. Lõbus oli.
Šopata oli lõbus, sai odavaid asju osta.
Tagasisõit oli igav. Magasin ja kuulasin mussi. Eestisse jõudmine oli tore, sest Eesti on ikka väga ilus paik.
Kõige enam meeldis mulle see kirik, kus me viimasena käisime. Seal oli ilus ja kuidagi hea tunne oli.
KAIDI B
Bussis istusin ma Brigitaga koos, meil sai palju nalja. Lisaks Valtu koolile olid kaasa ka kaiukad. Piiri peal vaatasid kontrollijad mind väga kahtlaselt, nagu ei tunneks ära. Pole ka ime, kuna isegi mina ei tundnud ennast ära pildilt. Õpetajad hoiatasid meid, et see külalistemaja, kus me ööbime, ei pruugi olla väga luks, pigem nagu ''Ühikarottides'', aga kui me kohale jõudsime, nägime väga koledat maja, aga meie toad olid vapustavalt ilusad. Keegi oli mulle ka öelnud, et seal võib prussakaid olla vannitoas, aga kus sa sellega! :D
Igatahes öösel sai meil palju nalja, esimesel päeval oli meil toa peale kokku 8 pakki krõpsu ja teisel päeval 7. Minu toas olid veel Brigita, Kaidi L ja Birte. Toad olid tavaliselt nelja-, kolme- või kahetoalised. Mulle meie tuba väga meeldis, ikka veel igatsen seda.
Kui käisime kloostris, pidid tüdrukud/naised panema mingid seelikud selga ja mütsid pähe (ma ei tea, miks). Kui giidiga koos olime, oli väga igav olla, kuna meie ei saanud ju midagi aru.
Lõunasöögid olid täiega head, hommikusöögid nii ja naa. Viimase päeva hommikul ei tahtnud nagu üldse süüa.
Ma kohtasin ka Loksa eestlasi, kes ööbisid meiega samas majas. Ilm oli suhteliselt külm ja jube, aga esimesel päeval väga kena päikseline.
Viimasel päeval käisime Pihkvas suures kaubanduskeskuses, seal oli suhteliselt normaalne. Sain endale isegi 2 särki.
Igatahes mulle see tripp meeldis. Loodan, et tulevane Sankt Peterburi tripp tuleb ka meie koolile, kuna sinna tahaks veel rohkem minna.
Hommikul ärkasin kell 6. See oli kohutav, sest õues oli väga külm ja unisusega seoses läksid kellaajad sootuks meelest ära. Startisime kell 7 ja seejärel sõitsime 4-5 tundi piiri äärde, kus ootasime umbes tunni, et meid üle lastaks. Meie passe kontrolliti kaks korda ja asju ühe korra. Hiljem sõitsime mööda konarlikke Vene teid umbes 3 tundi.
Kõik majad, mida ma nägin, olid varisemisohtlikud ja räämas. Alles Petseris nägin talutava välimusega maju ja ka korterelamuid. Võrreldes Eestiga oli Venemaa nagu tõeline pommiauk. Kui olime umbes 10 km Venemaal sõitnud, tuigerdas üks vana joodik oma rattaga tee peal nii, et buss oleks peaaegu kraavi põrutanud.
Petseri klooster oli üks kõige kenamaid kohti, mida ma Venemaal nägin. See oli väga uhke ja korras ning mulle meeldis see väga. Seal viibides pidid tüdrukutel olema seelikud seljas ja mütsid peas. See nägi väga naljakas välja. Mulle meeldis seal väga.
Puškiniga seotud paigad olid kenad ja ajaloolised. Esimeses kohas ei saanud midagi aru, sest giid ei lasknud õpetajal tõlkida. Toad ja ruumid olid kenad. Teises kohas sain juba märksa rohkem aru ja seal mulle meeldis, sest saan talupidamismeetoditest väga hästi aru. Teistel oli väga külm, aga mul oli kahekordne jope ja väga soe.
Vene toidud olid ööbimispaigas talutavad, aga kohvikus superhead. Sain oma elu parimat liha.
Toad olid kenamad, kui ma arvasin (kui välja arvata hallitavad seinad, mitte kinni käivad uksed ja külm dušš). Koridoris oli vaikne, aga see oli väga ebaaus, et teisel korrusel oli kõik lubatud.
Mulle väga ei meeldinud Venemaal, sest õpetajad patrullisid ja ma kukkusin põlved katki.
Eestisse jõudes oli suur kergendus, sest Eesti on kümme korda kenam kui Venemaa. Neid riike pole mõtet võrreldagi.
KAIDI L
Hommikul kell 7 väljusime bussiga Kaereperest. Sõitsime ikka mitu-mitu tundi enne, kui piirini jõudsime. Piiri ületasime Luhamaa piiripunktis. Olime seal päris kaua. Piiril kontrolliti kotte ja valgustati meid läbi. Üks miilits tuli bussi ja kontrollis passe.
Piirist üle jõudes nägid teeääred välja nagu tõelised peldikud ja prügimäed. Venemaa oleks nagu maha jäetud. Majad olid hüperlagunenud. Lugesime inimesi kokku, sest neid oli nii vähe. Eesti on ikka palju puhtam. Ma ei imesta, et siin nii palju venelasi elab.
Petseri kloostrisse sisenedes pidime panema rätikud pähe ja seelikud selga. Rätiku sain õp. Tiina käest, sest mul endal polnud salli ega kapuutsi. Klooster oli ilus ja nägime munkasid.
Puškiniga seotud paigad eriti meelde ei jäänud. Teisel päeval käisime kuskil Mihailovskojes vms. Giid oli jube. Ta rääkis ainult vene keeles ja me ei saanud midagi aru. Muidu olid kenad paigad.
Vene toidud olid suht head. Ainult see ei meeldinud, et hommikuks oli praad. Liha oli seal väga hea. Mmmm....viis keele alla.
Ööbisime hotellis. Hotell oli üle minu ootuste, kuigi meil oli ukses auk ja seinad hallitasid. Voodid olid muidu head. Õpetajad patrullisid väga palju.
Tagasisõit oli väga äge. Brigita laulis terve tee.
MARKUS S
Bussis istusime taga, sõit piirini oli suhteliselt kiire. Piiripunktis läks kaua. Kui olime üle piiri, polnud mingit ärevust. Teed olid halvad, majad koledad. Äge oli see, kui tee peal mingi jalgrattur vingerdas. Eestis on majad ilusamad, teed paremad, autod uuemad.
Petseri kloostri juures pidid tüdrukud seelikud selga panema ja mütsid pähe. Klooster oli suur. Teisel päeval käisime Puškini sõprade majas ja ta vanemate mõisas. Giid oli hea ja õps sai tõlkida.
Vene toit oli suht hea, hapukoor oli rõve, liha oli väga hea, supid halvad, leib ka ei maitsenud hästi.
Esimesel õhtul käisime enne öörahu teiste tubades ja peale öörahu olin oma toas ja vaatasin telekat.
Teisel õhtul käisime ka teiste tubades ja ostsime jäätist. :P Peale öörahu käisime ka salaja väljas.
Kaubandus oli peaaegu sama, ainult et mõned asjad olid odavamad, mõned kallimad.
Tagasisõit tundus pikem kui minek. Bussis mängisime kaarte ja kui olime Eestis, siis oli hea olla. Kodus oli ka väga hea olla.
Reis oli suht äge, aga nüüd lähiajal ma enam mitte mingil juhul Venemaale ei läheks. :D Olen rahul, et kaasa läksin.
SANDRA
Hommikul kell 7 oli väljasõit. Bussis oli alguses kõik vaikne, sest kõik olid unised. Pärastpoole hakati rääkima. Sõitsime piiri äärde umbes neli tundi või rohkemgi. Eesti piiril vaadati meie passi ja nägusid. Vene piiril pidime bussist välja minema, andma passi tädile ja ta pani templi. Siis vaadati meie kotid ja buss üle. Sõitsime edasi umbes kolm tundi.
Kui ma välja vaatasin, nägin koledaid maju. Vahepeal olid ristid, seal oli vist keegu hukkunud.
Esimesel päeval käisime kloostris. Mulle meeldivad need.
Siis jõudsime hotelli. See oli kole, mulle ei meeldinud. Toad olid normaalsed, magamiseks kõlbasid. Toit mulle eriti ei maitsenud, aga söömiseks kõlbas. Olin ühes toas Kristiina, Kristeli ja Elinaga.
Järgmisel päeval läksime kuskile Puškini mäele, ma täpselt ei mäleta. Käisime Puškini muuseumides. Meile räägiti päikesekellast ja mingist puust. Peale seda läksime kohvikusse sööma, seal olid head toidud ja kõige parem oli saiake. Siis läksime kloostrisse. Seal oli ilus. Tegin vaikselt ka paar pilti. Sellel päeval oli giid venelane. Ma sain väga hästi aru, mis ta rääkis.
Pärast õhtusööki läksime hotellituppa, vaatasime natuke telekat ja rääkisime juttu. Käisime poes ja rääkisime natuke venelastega. Siis läksime magama.
Järgmisel hommikul sadas õues lund. Olin rõõmus, sest sai koju. Käisime kuskil muuseumis ja kohvikus söömas. Toit oli hea. Siis suundusime koju. Eestis oli kohe hea tuju. Reis oli lahe, mulle meeldis.
BIRTE
Ärkasin kell 6 hommikul. Sõitsime väga kaua. See oli igav.
Kui üle piiri jõudsime, olid mõlemal pool prügihunnikud. Vahepeal olid ilusad majad, vahepeal väljasurnud kohad. Eestis on palju ilusamad kohad.
Tulime bussist välja ja läksime kloostrisse. Mütsid pidi pähe panema ja mingi nõmeda seeliku selga. Klooster oli ilus, aga igav.
Puškiniga seotud paigad olid väga ilusad, eriti nendes majades olevad pildid, vanad asjad ja ruumid.
Vene toit oli väga hea, aga seda ma ei teadnud, et saab kolme toitu: supi, prae ja magustoidu.
Rääkisime öösel kaua ja ehmatasime üksteist. Koridoris ei saanud eriti käia, sest õpsid ei lubanud. Meil oli karm valve, aga teisel korrusel joosti kogu aeg ringi ja käidi katusel. Olime kella kaheni öösel üleval. Lõbus oli.
Šopata oli lõbus, sai odavaid asju osta.
Tagasisõit oli igav. Magasin ja kuulasin mussi. Eestisse jõudmine oli tore, sest Eesti on ikka väga ilus paik.
Kõige enam meeldis mulle see kirik, kus me viimasena käisime. Seal oli ilus ja kuidagi hea tunne oli.
KAIDI B
Bussis istusin ma Brigitaga koos, meil sai palju nalja. Lisaks Valtu koolile olid kaasa ka kaiukad. Piiri peal vaatasid kontrollijad mind väga kahtlaselt, nagu ei tunneks ära. Pole ka ime, kuna isegi mina ei tundnud ennast ära pildilt. Õpetajad hoiatasid meid, et see külalistemaja, kus me ööbime, ei pruugi olla väga luks, pigem nagu ''Ühikarottides'', aga kui me kohale jõudsime, nägime väga koledat maja, aga meie toad olid vapustavalt ilusad. Keegi oli mulle ka öelnud, et seal võib prussakaid olla vannitoas, aga kus sa sellega! :D
Igatahes öösel sai meil palju nalja, esimesel päeval oli meil toa peale kokku 8 pakki krõpsu ja teisel päeval 7. Minu toas olid veel Brigita, Kaidi L ja Birte. Toad olid tavaliselt nelja-, kolme- või kahetoalised. Mulle meie tuba väga meeldis, ikka veel igatsen seda.
Kui käisime kloostris, pidid tüdrukud/naised panema mingid seelikud selga ja mütsid pähe (ma ei tea, miks). Kui giidiga koos olime, oli väga igav olla, kuna meie ei saanud ju midagi aru.
Lõunasöögid olid täiega head, hommikusöögid nii ja naa. Viimase päeva hommikul ei tahtnud nagu üldse süüa.
Ma kohtasin ka Loksa eestlasi, kes ööbisid meiega samas majas. Ilm oli suhteliselt külm ja jube, aga esimesel päeval väga kena päikseline.
Viimasel päeval käisime Pihkvas suures kaubanduskeskuses, seal oli suhteliselt normaalne. Sain endale isegi 2 särki.
Igatahes mulle see tripp meeldis. Loodan, et tulevane Sankt Peterburi tripp tuleb ka meie koolile, kuna sinna tahaks veel rohkem minna.
10. oktoober 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)