MARTINI LUULETUS EESTIST

Eestimaa, mu kodumaa,

mida teeksin sinuta?

Tekkinud sa vaevaga,

kokku puutud taevaga.

Peaaegu terve sajand

sa meie hinges kajad.

Täna pidu-pillerkaar,

sest on sinu sünnipäev.

ILUSAT 92. VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

VABARIIGI AASTAPÄEV

MILLE ÜLE VÕIKSID EESTLASED UHKED OLLA?

KAIDI B
Andrus Veerpalu kuldmedalid,
Kristiina Šmiguni medalid,
Gerd Kanteri kuldmedal,
Erki Noole kuldmedal,
Baruto võidud,
eestlased leiutasid Skype’i,
ilus loodus,
hea haridussüsteem,
võitsime Vabadussõja.

KAIDI L
loomad ja linnud,
edukad sportlased,
ilus loodus,
toredad seadused,
head koolid,
vaba riik,
heliloojad, muusikud,
taimed,
Eesti lipp,
head leiutajad (Skype).

PRIIDU
suusamedalite üle,
muude medalite üle ka,
traditsioonid,
haridus,
huvitav kirjandus,
head õpetajad,
head direktorid.

MARKUS S
vabadus,
olümpiavõidud,
traditsioonid,
tähtpäevad,
oma vapp ja lipp,
suusavõidud,
ilus loodus,
toredad inimesed.

TAAVI
oma maa,
sõjavõidud,
Vabadussammas,
odavad piimahinnad,
vabariigi aastapäev,
Eesti lipp ja hümn,
inimesed,
laulud.

MARTIN
Gerd Kanteri heited,
Kristiina Šmiguni 2. koht olümpiamängudel,
Eesti superstaar Ott Lepland,
traditsioonid,
vabariigi olemasolu,
elukoht, kus elada,
ilusad talved,
Otepää suusarajad,
president Toomas Henrik Ilves,
elame oma riigis.

MARKUS O
oma riik,
riigilipp, -vapp, -hümn,
oleme vabad,
traditsioonid,
riik pole vaene,
tark president,
kaasaegne tehnoloogia.

SANDRA
vapp ja lipp,
mardi- ja kadripäev,
ilus loodus,
leiutasime Skype’i,
Gerd Kanter,
president Toomas Henrik Ilves,
kõik aastaajad.

SOOVID TEISTELE EESTLASTELE

Sandra: Head Eesti lõhna!
Markus O: Soovin, et Eestimaa jääks igaveseks vabaks riigiks!
Martin: Häid olümpiamänge!
Taavi: Olge tublid ja ärge tehke halba!
Satsi: Soovin Eestile vabadust!
Priidu: Külmi külmapühi!
Kaidi B: Lumist vabariigi aastapäeva!
Kaidi L: Head lugemisaastat! Presidendile värvilist lipsu!

MEIE SAAVUTUSED

Kaidi L saavutas bioloogiaolümpiaadil 3. koha ja ajaloo-olümpiaadil jagas Markus S-ga 2.-3. kohta. Sandra käis maakonna meistrikatel suusatamises, aga arvas, et tal ei läinud seal hästi, sest jäi 12.-ks. Martin võttis tublilt osa Kehtna valla ujumisvõistlustest, olles ühes rühmas kuni 18-aastastega. Tublid olete! Ja aitäh ka neid juhendanud õpetajatele!

VEEBRUARI SÜNNAD

13. veebraur - SANDRA

17. veebruar - TAAVI

PALJU ÕNNE!

VANCOUVERI OLÜMPIAMÄNGUD 12.-28. veebruar

Seekordsed 21. taliolümpiamängud toimuvad Kanadas. Muide, Vancouver on kõige soojem taliolümpiamänge korraldanud linn. Seni on eestlaste parimaks saavutuseks Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal 10 km vabatehnikas.

VASTLAPÄEV

Tähistasime vastlapäeva esmaspäeval, 15. veebruaril. Peale 5. tundi sõitsid 6.-9. klassi õpilased Palukülla kelgutama ja pikka liugu tegema. Õpsidest olid kaasas õp. Tiina, õp. Kati ja direktor; 6. klassist kõik peale Lauri ja Markus O.

MULJED

MARI-LIIS
Mina läksin kõrvalmäele. Kõige parem oli ikka mäest alla sõita, üleskõmpimine väsitas. Lõpus lasime ka Kaidi L-ga ühe kelguga alla. Kahekesi pole just kõige kergem sõita, nii et lõpus kukkusime. Olin mäe otsas, kui märkasin, et hakkame minema. Lasin viimase liu. Bussis hakkas soe ja pärast olin üleni märg. Hea päev oli.

BIRTE
Ma lasin alla oma kilega, alguses kolm sõitu ei tahtnud kile üldse libiseda, pärast oli juba parem, kui ma suurema mäe peale läksin. Lasin alla mitu-mitu korda ja sain hästi pika liu.

KAIDI L
Päev oli nii lahe. Läksime Kaidi ja Sandraga kõige kõrgemale. Nii äge oli alla lasta, lumi lendas näkku ja poole tee peal käisime kõik ümber. Kui olime juba 4-5 korda edasi-tagasi käinud, väsisin ära ja läksin väiksele mäele. Mari-Liis oli ka seal. Lasime alla üksinda, siis koos. Meil oli väga naljakas. Lõpuks oli aeg bussi tagasi minna. Kõigi varbad külmetasid.

MARKUS S
Proovisime mitmest kohast alla sõita. Alguses olime ühe väikese, aga väga järsu augu ääres ja lasime sealt alla. Peale seda hakkasime hüppekaid proovima, alguses kõige madalamalt, lõpuks tipust. Oli lahe! Pärast olid riided suht märjad.

MARTIN
Alguses ma aina ronisin ja lasin alla, lõpus oli juba võhm väljas. Lasime alla ka lumelaudade kohtadest, seal läks mu kelk mitmest kohast katki. Siis sõitsin põlvede peal. Kui tagasi läksime, olin läbimärg ja pea valutas. Kodus tegin sooja jalavanni ja ravisin ennast.

SANDRA
Läksime Kaidiga kohe üles ja lasime mitu korda alla. Mari-Liis ja Kaidi L sõitsid meie järel, kukkusime kukerpalliga alla ja see oli valus. Suurel mäel oli palju künkaid ja tegin sabakondile haiget. Täna mul selga valutab. Muidu oli lahe sõit.

KAIDI B
Päev oli täiega lahe. Kui mäe otsa jõudsime, olid kõik väsinud. Kelk libises normaalselt, aga mul olid ka libedad saapad ja ma ei saanud ilma kukkumata üles. Suuremalt mäelt oli vääga hää sõita: võtsin hoogu, paar hüppekat ja kelgult maas, siis veered veel 5 m. Super! Kodus kaanisin terve õhtu vett. Super oli!

SÕBRAPÄEV

Sõbrapäeva korraldas 5. klass. Kavas oli sõbrapäeva laat, kus müüdi küpsetisi, ehteid ja muud käsitööd, arvutimänge ning viidi läbi õnneloose. Saalis toimusid toredad mängud-tegevused. Juhusliku valiku alusel moodustati ka tervest kooliperest sõbrapaarid, mis on kirjas 1. korruse fuajees stendil. Hoia oma sõbral silm peal ja loomulikult ole hea kõikide teiste sõprade vastu! Aitäh 5. klassile!

SELLE PÄEVA OLULISED MÄRKSÕNAD:

MARTIN: ustavus, sõbrad, palumine, armastus, sallivus.

PRIIDU: usaldus, sõber, sõbrapäev, parim sõber, sõprus.

MARKUS S: headus, õiglus, leppimine, toredus, ustav, vahel tülis.

LAURI: sõber, sõprus, arvuti, austus, saladus.

TAAVI: mälestused, sõbrad, austus, kokkukuuluvus.

MARKUS O: toredus, sõber, leppimine, armastus, usaldus, sõprus.

MARI-LIIS: usk, sõbralikkus, parim, armastus, usaldus, õiglus.

KAIDI L: süda, sõbralikkus, sõprus, armastus, ustavus, südamlikkus.

KAIDI B: usaldus, sõbralikkus, parim, armastus, hoolivus, lahkus.

LUGEMISAASTA 2010

Kultuuriministeerium on 2010. aasta kuulutanud lugemisaastaks. Selle üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Samasugune kui šokolaadi söömine või ... (mõtle ise!). Lugemine annab nii elamusi kui ka teadmisi, ergutab fantaasiat, rikastab sõnavara. Mõnusaid lugemiselamusi!

PRIIDU SÜNNA

PALJU ÕNNE, SÜNNIPÄEVALAPS PRIIDU!

PÄIKSELIST JÕULUAEGA!

Jõulusalm tuleb Mari-Liisile kingitud raamatust:

Kui kätte jõuab jõulukuu,

on kooliuksed kinni.

Kuid ära looda, lapsesuu,

et keegi sind ei pinni!

Siin seisan nagu tainapea,

üks taat mult nõuab salmi.

Kuid luuletusi ma ei tea -

ei oodi ega valmi.

KUUENDIKE JÕULUTERVITUSED

Igal paaril oli oma täht, millega pidid algama kõik sõnad nende jõulusoovides.

Klassikaaslastele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusat maiuste maitsmist!
Martin: Suuri südamesoove!
Birte: Päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin peile päid põule!
Kaidi B ja Sandra: Kugistage komme!
Taavi ja Markus S: Tehke toredaid tegusid!

Vanematele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid mullide mullitamisi!
Martin: Sooja sõprust!
Birte: Palju päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin pilusat paastapahetust!
Kaidi B ja Sandra: Kainestuge kindlalt!
Markus S ja Taavi: Taltsutage tatte!

Klassijuhatajale:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid marakratte!
Martin: Suurt sallivust, sõprust!
Birte: Palju-palju päikest!
Priidu ja Parkus O: Proovime pästi päituda!
Kaidi B ja Sandra: Kauneid kinke!
Markus S ja Taavi: Tee toredat!

Viimane koolipäev 22.12

Tänane imelühike koolipäev lõpetas jõuluveerandi. 6. klass oli üle pika aja täiskoosseisus kohal, ninad nohisemas ja kurgud krõbisemas. Esimese tunni ajal kirjutasime talveteemalisi jutukesi, mille ettelugemisel sai välja lunastada nii loosi- kui ka kommipaki. Päkapikkude kingikottides leidus palju huvitavat: raamat vahvate jõululuuletustega, kindaid, värve, latern, vitraaž, ehteid ja kosmeetikat, arvutimänge, tossu- ja muidu pauku tegevaid pomme ja maiustusi. Teise tunni sisustas 9. klass traditsioonilise veerandilõpu mälumänguga. Meie tüdrukute võistkond "Kuues" oli väga tubli, saavutades 2. koha ja jättes suured selja taha. Poiste meeskond sai samuti teise koha, aga teisest otsast vaadates. :) Kolmanda tunni ajal tegi direktor kokkuvõtte veerandist ja kiitis tublimaid. Päeva võttis kokku klassijuhataja tunnistuste kättejagamisega.

Millised olid selle veerandi õpitulemused? Kahjuks polnud meie hulgas seekord päris viielist, Markuse tunnistuse "rikkus ära" paha esta õps. Nii et II veerandi lõpetasid neljade-viitega Markus S, Martin ja Kaidi L. Sandra ja Mari-Liis jätkavad samasuguste "keskmiste" hinnetega nagu eelmiselgi veerandil. Viisakama tunnistuse viivad jõuluks emme-issi rõõmuks koju Markus O, Priidu ja Taavi, millel ei laiuta ühtegi kõverat kahte. Birte kahjuks seekord puhtalt ei pääsenud, komistuskiviks sai matemaatika. Eelmise veerandi kamba peale kogutud kolm puudulikku on kahanenud ühele. Klassijuhataja otsusel langesid sel veerandil ka mõnede noormeeste käitumishinded. Põhjuseks pidev tunnikorra segamine ja sobimatu käitumine klassikaaslate suhtes või klassiga väljas käies. Igaüks tunneb ise ära, mis teda puudutab. Kui kõrvad punaseks ei tõmmanud, siis loe õpetaja selgitusi e-koolist.

Tunnistused käes, käisime korraks ka õues talvemõnusid nautimas, tossupomme tossutamas, lumes möllamas ja poseerisime uue punapõskse blogipildi tarbeks. Pilti näed meie blogi päises ja selle teemaks oli "II veerand on läbi!!!! Jeeeeee!!!!" Sandra rõõmustab selle üle vist kõige rohkem. :)

AKTIIVSET, LUMIST ja VÄRSKEÕHULIST VAHEAEGA!

JÕULUNÄDAL

Esmaspäeval, 21. detsembril oli koolis 38 puudujat, haigeks on jäänud on ka õp. Eve-Mai ja õp. Hele-Mall. Meie klassis on endiselt tõbised Mari-Liis, Sandra ja Birte. Sestap võtsime vastu otsuse lõpetada jõuluveerand teisipäeval, 22. detsembril. Homme on 3 tundi: esimene tund tunniplaani järgi, teise tunni ajal traditsiooniline viktoriin ja kolmanda tunni ajal kogunemine ning klassijuhatajatund. Buss väljub 11.30. Õhtune jõulupidu jääb kahjuks sel aastal ära. Võta kindlasti kaasa loosipakk!

TOOMAPÄEV, TALVE ALGUS

Täna, 21. detsembril, toomapäeval kell 19.47 algas talv ja jõuluaeg. Toomapäev tähistab kõige pimedamat aega, sellest alates toimub pööre valguse suunas ja päevad hakkavad pikenema. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine, ketramine ja jahvatamine. Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Valmistati vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis viidi pimeduse varjus teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Vaata, ega keegi Sinu ukse taha Tahma-Toomast pole sokutanud? Muidu oled terve aasta laisk ja lohakas!

• Toomapäeval tehakse elumajale kõige lähema puu peale rist, et kurivaim majja ei tuleks.
• Kui toomapäeval pesu pestakse, siis läheb pesu hästi valgeks.
• Kui toomapäeval tuiskab, siis tuiskab talve läbi.
• Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg.
• Kui toomapäeval sajab palju lund, siis on suvel palju putukaid.
• Kui toomapäeva õhtul joosta kolm korda ümber maja ja siis vaadata katusele, näed seal vaimu. Kui see on valge vaim, siis tähendab see head, kui must, tuleb raske aasta.

LUMEHANGEDEROHKET TALVE!

JÕULULÕUNA 18.12

Reedel, 18. detsembril käisime Arturi Trahteris jõululõunal. Kohal olid kõik terved: Markused, Kaidid, Taavi ja Martin. Loodetavasti ei saanud keegi jalgsi käies külma, sest ilm oli tõesti krõbe. Meile oli kaetud ilus jõuluhõngune laud. Toidud maitsesid hästi, kahjuks olime paar tundi tagasi söögivahetunnis kõhud kartuliputru täis puginud ja olime väga hädas, et paari tunni pärast praad ja magustoit sinna lisaks mahutada. Siiski ei sobi jõululõunal ja söögilauas rääkida sellest, kuidas toit "üles tuleb" ning sealjuures röhitseda ja naerda. Poisid, see laitus käib eelkõige teile! Nii võite ainult Karmani taga burksi õgida ja rahulolevalt krooksuda. Lauakommete osas tuleb meil veel kõvasti vaeva näha ja enne, kui te pole söögikultuuri omandanud, ei kipu õpetaja teiega välja sööma minema. Piinlik on teid teiste inimeste nähes keelata ka. :(

TALLINNAS KÄIK 12.12

Laupäeval, 12. detsembril käisime Harju mäel uisutamas ja Coca-Cola Plazas vaatamas filmi "Videvik: Kuuvarjutus". Osalesid Markus S, Taavi, Kaidid, Sandra ja Priidu, kes ootas meid juba Tallinnas. Kahjuks jäid haigeks Martin ja Mari-Liis, kuigi nad tahtsid väga kaasa tulla. Suur aitäh Mari-Liisi isale, kes sellest hoolimata, et Mari-Liis ise kaasa ei tulnud, meid rongijaama toimetas! Kiidan kõiki kaasasolijaid hea tuju, rõõmsa suhtumise ja iseseisva oleku eest! Tore on teiega käia, kui keegi ei virise ja olete asjalikud! Õpetaja käis samal ajal Raekoja jõuluturul jõulutunnet sisse hingamas ja Virus šoppavate soomlastega võidu trügimas. Seega räägivad oma uisutamise ja filmielamustest kuuendikud ise. Igatahes tundus, et kõik jäid käiguga rahule. Väikesed kratid tegutsesid ka, vedades kinos ära Taavi rahakoti ja Virus õpetaja pangakaardi. Õnneks saime mõlemad oma varanduse tagasi. Kahjuks tassisid Tallinnast haigusepisikud kaasa Priidu ja Sandra, kes puudusid terve nädala koolist.

Markus S:

Rongis mängisime kaarte. Kui kohale jõudsime, kõndisime Raekoja platsini. Sealt edasi juba uisutama. Alguses oli jää silumata ja halb oli uisutada. Mängisime kulli ja siis tuli lõpuks ka siluja. Pärast seda oli jää siledam ja saime edasi mängida. Siis läksime kinno. Kui popkorn ja jook oli ostetud, astusime saali. Film "Videvik: Noorkuu" rääkis ühest tüdrukust, kes armastas vampiiri ja ta oli tema perega seotud. Ühel päeval läksid vampiirid ära ja see tüdruk hakkas hirmsaid unenägusid nägema. Ta hakkas ühe poisi juures käima, lootes, et see aitab teda. Hiljem tuli välja, et see poiss oli libahunt. Tüdruk hüppas kaljult alla, aga poiss päästis ta. Üks vampiiridest nägi seda oma kujutlustes. Ta tuli kohe selle tüdruku juurde. Vampiiripoiss sai sellest teada, aga ta arvas, et tüdruk on surnud. Ta tahtis ennast näidata, aga tüdruk päästis ta viimasel sekundil. Poiss tahtis temaga abielluda. Tuleb ka kolmas film. Pärast filmi läksin autoga sugulaste juurde. Väga lahe oli!

Kaidi L:

Uisutamas oli täiega äge. Alguses olid kõik kuidagi uimased, aga pärast läks lahedamaks. Mängisime kulli. Mina jäin kulliks ja tahtsin Kaidi B kulliks lüüa, aga kukkusin jääle. Just oli olnud jääpuhastus ja sattusin veeloiku. Kõigile meeldis uisutada. Film oli suht hea. Seal olid üks poiss ja tüdruk, kes armusid. Siis läks see poiss Edward tüdruku Bella juurest ära. Bella ootas mitu kuud Edwardit, aga teda ei tulnud. Bella hakkas sõbrustama ühe poisiga. Tüdruk sai temaga hästi läbi. Jakob kaitses teda ohtude eest. Täpsemalt saad teada, kui vaatad filmi või loed raamatut.

Taavi:

Kõigepealt läksime uisutama. Ootasime natuke järjekorras, kuni raha sai makstud. Panime asjad kappi ja läksime uisutama. Alguses sõitsime niisama edasi-tagasi, siis hakkasime kulli mängima. Paar korda kukkusin ja sõitsin kellelegi otsa. Uisutasime nii kaua, kuni õpetaja tuli tagasi. Siis hakkasime kino poole liikuma. Õpetaja ostis piletid ja andis meile. Ostsime popkorni ja läksime kinosaali. Vaatasime filmi "Videvik". Mulle meeldis see film, sest see polnud liiga igav. Peale kino hakkasime rongi peale minema. Avastasin, et mu rahakott on kadunud. Läksime õpetajaga tagasi kinno ja ta küsis kino töötajatelt, kas nad mingit rahakotti pole leidnud. Minult uuriti, milline see välja nägi. Siis anti mulle rahakott ja kiirustasime teistele järele. Jõudsime ilusti rongile. Tagasi sõites midagi põnevat ei juhtunud. Mina ja Priidu istusime eespool ja tüdrukud taga.