I VEERAND LÄBI!

Käes ongi I veerandi lõpp ja aeg teha kokkuvõte, kelle jaoks meeldiv, kelle jaoks ebamugav.

Sellel veerandil hinnati 9 ainet ja võrreldes eelmise aastaga on märgata mõningat tagasilangust. Õpetajale tegid tunnistuse kirjutamise lihtsaks Martin ja Markus S, kes lõpetasid I veerandi viitega. Tegijad poisid! Käitumine ja hoolsus on aga mõlemal "korralikele" koolipoistele kohaselt hea. Nelja-viielise tunnistuse viisid koju Kaidi L (kolm "4") ja Kaidi B (viis "4"). Mari-Liis ja Sandra õppisid keskmiselt, kuigi kolmede arv võiks järgmisel veerandil väiksem olla. Tubli oli Birte, kes on meie kooli ja uute õpetajatega harjunud, temalgi olid vaid positiivsed hinded. Ja nüüd neist, kes on vaheajal ära teeninud arvuti- ja telekakeelu ja peaksid järgmiseks veerandiks oma järeldused tegema ja ennast kokku võtma. Esmakordselt selle klassi ajaloos on tekkinud kolm kahemeest: Priidu ei vedanud välja inglise keeles, Markus O ja Taavi loodusõpetuses. Häbi-häbi! Uuel veerandil hakkavad nimetatud laiskvorstid käima kohustuslikus korras IGAL nädalal õpiabis ja vastavad oma puudulikud järele.

Kuuendike veerandilõpu eneseanalüüsidest lugesin, et oma tulemustega väga rahul ei olda. Põhjuseks tuuakse laiskust ja viitsimatust. Omavahelised suhted on meil jätkuvalt head, kuigi vahel tuleb ette ka norimist ja õiendamist. Arvan, et kõik saaks ennast uuel veerandil selles osas parandada ja mõelda, et ka naljaga öeldu võib teisele hinge minna ja haiget teha. Hoiame üksteist ja arvestame, et me kõik oleme erinevad ja omanäolised.

Tänasest päevast veel. 2. tunni ajal viis 9. klass läbi traditsioonilise mälumängu, milles meie poiste ja tüdrukute võistkonnad küll märkimisväärset edu ei saavutanud, aga targemaks saadi kindlasti. Klassijuhatajatunnis rääkisime selle veerandi õpitulemustest ja nosisime kommi. Tüdrukud kibelesid veerandi lõppu tähistama Mari-Liisi juurde. Poisid pidid, käsi südamel, vanduma, et ei istu vaheajal arvutis, aga õpetaja õpetussõnad väänati risti vastupidiseks. Martin ähvardas koguni 24/7 arvuti taga istuda, Priidu lubas piirduda 3 tunniga päevas. Birte lubas külastada uut Solarise keskust.

MÕNUSAT VAHEAEGA!

MIDA SELLEL VEERANDIL LUGESIME?

Sellel veerandil luges igaüks läbi kaks raamatut, ainult Taavi nihverdas esimese raamatu lugemisest kõrvale, aga teisega jõudis mäele, kuigi leidis raamatukogu riiulilt värviliste piltidega ja lihtsustatud variandi "Tom Sawyerist". Aga asi seegi. Kohustusliku kirjanduse valik on lai ja kõik peaksid leidma endale sobiva teose. No ja muidugi hindab mõni meist raamatu headust lehekülgede arvu ja piltide hulga järgi.

Nagu ikka vastasime raamatuid suuliselt, sest kuuendikele meeldib jutustada ja arvamust avaldada. Selleks kulub tavaliselt kolm tundi. Raamatu sisukokkuvõtteid ma siinkohal esitama ei hakka. Igaüks pidi vastama ka mõnele lisaküsimusele, vastused leiad siit. Kahjuks jäid ajapuudusel kirja panemata Kaidi B, Priidu, Sandra ja Markus O arvamused.

MARKUS S „PAN KLEKSI AKADEEMIA“
1. Miks valisid selle raamatu?
Kuulasin eelmisel aastal Priidu vastamist ja hakkas huvitama.
2. Mille võiks Pan Kleksi akadeemiast meie kooli üle tuua?
Uued ained, näiteks tindiplekkide tegemise teaduse, kellade parandamise. Võiks olla spordiväljak ja gloobusega võiks mängida geograafiat (nagu jalgpalli).
3. Kas tahaksid õppida Pan Kleksi akadeemias? Miks?
Jah, sest seal oleks huvitav õppida.
4. Kas tahaksid endale sellist õpetajat nagu Pan Kleks? Miks?
Jah. Ta muutus väikseks, sai õhku tõusta, sõitis trepikäsipuult üles ja alla.
5. Kõige naljakam?
Pan Kleks ise.
6. Kõige põnevam koht?
Kui nad lukkude muuseumist tagasi tulid, siis tagasi jõudes oli akadeemias palju kärbseid. Meeldis see, kuidas neid tapeti.
7. Pan Kleksi akadeemias jagati hinnete asemel tedretähne? Mida valiksid Sina hinnete asemel?
Võiks olla hinded kümnepallisüsteemis. See oleks huvitavam.
8. Kas loed ka järgmist osa?
Ei tea veel.
9. Sinu arvamus raamatust?
Meeldis, oli huvitav. Kümnepallisüsteemis annaks 10 palli.
10. Raamatu lõpus muutus Pan Kleks nööbiks ja kadus ära. Kuidas võiks raamat jätkuda?
Võib-olla leitakse üles.

KAIDI LAUP „LASSIE TULEB IKKA KOJU“

1. Miks valisid selle raamatu?
Mulle meeldivad loomaraamatud.
2. Millised loomad Sulle meeldivad?
Küülikud, koerad, kassid.
3. Kas tahaksid sellist sõpra nagu Lassie?
Jah, oleneb koerast. Usun, et selline sõprus inimese ja koera vahel on võimalik.
4. Lemmikkoeratõug?
Kolli, saksa lambakoer.
5. Kõige kurvem koht raamatus?
Siis, kui vanapaar leidis Lassie ja ta oli kraavis üleni verine ja kriibitud.
6. Mis meeldis kõige rohkem?
Et raamat rääkis loomast ja et lõppes hästi.
7. Mida arvad pere teguviisist raha pärast koer ära müüa?
Ei poolda, aga nad hoolitsesid tema eest hästi.
8. Kas Sina suudaksid nii teha?
EIIIII, mitte mingil juhul ei müüks.
9. Mida peaks tegema inimestega, kes loomadega halvasti käituvad?
Peaks teatama loomakaitsesse, panema need inimesed vangi, võtma neilt ära õiguse looma pidada.
10. Kuidas aitaksid Sina kodutuid loomi?
Ma käiksin koertega jalutamas, kui Raplas oleks varjupaik.
11. Sinu arvamus raamatust?
Lahe raamat.

MARI-LIIS „VEEL ÜKS LOTTE“
1. Miks valisid selle raamatu?
Tundus põnev, kui eelmisel korral Kaidi jutustas. Sama kirjanik kui raamatul „Emil ja salapolitseinikud“. Meeldivad selle kirjaniku (E. Kästneri) raamatud.
2. Mida arvad Luise ja Lotte koduvahetusest? Kas oleksid ise sama teinud?
Lahe idee. Kui oleks selle peale tulnud, siis jah, aga ma poleks kaua saladust suutnud hoida.
3. Kõige huvitavam koht?
Kui nad said teada, et on õed.
4. Kõige naljakam koht?
Siis, kui üks tüdruk kiusas väiksemaid tüdrukuid enda klassis ja Luise lõi teda, kui ta mängis Lottet. Lotte tavaliselt polnud selline.
5. Kuidas võiks nende elu edasi minna?
Kõik läheb hästi, jäävad kokku.
6. Sinu lemmiktegelane? Miks?
Vahepeal ei saanud aru, kes on kes. Luise ja Lotte mõlemad.
7. Mida arvad sellest, et õed jagati kahe vanema vahel ära?
Ei ole õige. Peaks tegema nii, et vahepeal on mõlemad ema juures ja siis mõlemad isa juures.
8. Sinu arvamus raamatust?
Meeldis. Põnev oli, et nad said laagris kokku. Selline asi võib juhtuda ainult raamatus.
9. Kellele soovitaksid?
5.-6. klassile, tüdrukutele rohkem.


BIRTE „LASSIE TULEB IKKA KOJU“

1. Miks valisid selle raamatu?
Leidsin raamaturiiulist.
2. Millised loomad Sulle meeldivad?
Kõik loomad. Mul on ämblik purgi sees, hamster ja kalad ja emal on 3 kassi.
3. Kas tahaksid sellist sõpra nagu Lassie?
Jah. Usun, et selline asi oleks võimalik.
4. Lemmikkoeratõug?
Kõik.
5. Kõige kurvem koht raamatus?
See, kui Lassie pidi üle jõe ujuma ja vool lõi ta vastu kivi ja ta kadus veel alla.
6. Mis meeldis kõige rohkem?
Et ta pääses õnnelikult koju ja sai kutsikad ja sai õnnelikuks.
7. Mida arvad pere teguviisist raha pärast koer ära müüa?
See on vale. Ma ei müüks kunagi oma koera ära.
8. Mida peaks tegema inimestega, kes loomadega halvasti käituvad?
Paneks eluks ajaks vangi. Hiinas on hästi karmid seadused, meil võiks ka olla.
9. Kuidas aitaksid Sina kodutuid loomi?

Tahan hakata varjupaikadesse toitu viima. Võtsime 3 kassipoega, keda üks naine tahtis ära uputada. Annan hulkuvatele koertele süüa, meie maja juures oli üks suur koer.
10. Sinu arvamus raamatust?
Hea raamat.
11. Kellele soovitad?
Kõik, keda huvitab põnevus.

TAAVI „TOM SAWYER“
1. Miks valisid just selle raamatu?
Käisin raamatukogus riiuli juures. Vaatasin, et õhuke raamat.
2. Mida teeksid Sina, kui näeksid kuritegu pealt?
Hakkaks ise uurima. Politseisse läheks siis, kui asi selge.
3. Mida teeksid, kui leiaksid aarde?
Ostaks poest kommi.
4. Kas Sul on nii head sõpra nagu Tomile oli Huck?
Jah, on küll.
5. Kõige huvitavam koht raamatus?
Siis, kui arst tapeti.
6. Kas Sina oleks Hucki asemel kasuperre jäänud või oleks tahtnud vaba olla?
Oleksin ka ära tulnud, sest see naine tahtis, et Huck oleks puhas ja kammitud.
7. Arvamus raamatust.
Hea ja lühike.

MARTIN „VAHETUSLAPS“
1. Miks valisid selle raamatu?
Raamatukogus näidati, kus on 6. klassi raamatud. Ma ei tahtnud paksu, kõik teised olid üpris paksud.
2. Milliseid laste tegusid Sa heaks ei kiida?
Et Jasper ei käitunud hästi, ta oleks pidanud võõrastega viisakalt käituma.
3. Milline tegu meeldis?
Lõpuks hakkas ta paremini käituma. Leppis, et ei saa emaga koos olla.
4. Selles raamatus räägiti laste ja vanemate suhetest. Kuidas parandada nende omavahelisi suhteid?
Vanemad peaks last õpetama, rääkima asjad selgeks. Kui õiendada, siis ta ei saa aru.
5. Mida arvad sellest, et laps käib ühe vanema juurest teise juurde? Kuidas oleks õige?
Võiks kogu aeg ühe vanema juures olla. Kohus peaks otsustama, kelle juures. Lapse käest peaks ka küsima.
6. Lemmiktegelane?
Ewald, sest ta polnud vingupunn ega käitunud tüdruku moodi.
7. Kas Sina oled vahel vanemate peale nii pahaseks saanud, et oled mõelnud kodust põgenemisele?
Ei, mis ma ikka nälgin. Mis ma lähen, talv käes.
8. Sinu suurim pahategu?
Värvisin konna halli spreivärviga üle. Rääkisin lasteaias, et olen lahe mees. Kasvatajad helistasid vanematele, kitusid ära.
9. Arvamus raamatust.
Igav. Mitte midagi ei juhtunud.
10. Kas õhuke ja halb raamat või paks ja huvitav?
Õhuke, aga päris tüdrukute raamatut ka ei võtaks, võiks olla enam-vähem.

VALTU ÕPSID

LUULETUSE KIRJUTAS 9. KLASSI TÜDRUK MERIT.

Valtu koolis vinged õpsid,
kõik nad omavahel sõpsid.
Rõõmsalt käivad mööda maja,
järgi kostab naerukaja.

Uhkel sammul kõnnib Saks,
kes on kooli tähtsaimaks.
Eneli tunniplaani valmis teeb,
vahel veidi üle keeb.

Kati jookseb üks ja kaks,
klassi ees ta väga kraps.
Tiinal lillad sukad jalas,
inglise keeles vana kala.

Taimil tarkust pea on täis,
räägib, kuis Mahtra sõda käis.
Kõige aktiivsem on meil Luule –
ujub, õpetab ning teeb tantsutuure.

Koidu maitsvat sööki teeb,
pada vahel üle keeb.
Reet see puusa keerutab
ning kleidisaba pööritab.

Eve-Mai laulab kui lind,
sellega võlub ka mind.
Veera lemmik vene keel,
vahel libiseb välja teelt.

Kõik nad väga toredad
ja mulle väga meeldivad.

OKTOOBER - HEA ÕPETAJA KUU

Oktoober on kuulutatud hea õpetaja kuuks. Rääkisime ka kuuendikega sellest, milline on hea õpetaja.

Milliseid omadusi hindad Sina õpetajas?

MARI-LIIS

* naljakas - siis saab tunnis nalja;

* õpetab hästi - lapsed saavad targaks;

* hoolas;

* rõõmus - kui lastel on halb tuju, muutub see heaks;

* tore.

MARKUS O

* ei lähe liiga kiiresti vihaseks, näiteks kui keegi teeb nalja;

* kannatlik, kui keegi on aeglasem;

* abivalmis, kui keegi vajab abi;

* hea naljasoon, muidu on tund igav.

MARTIN

* nalja peab saama, muidu on igav;

* annab kommi ja on hea;

* korraldab reise, laseb lõbutseda;

* ei kirjuta palju märkusi;

* sõbralik, ei riidle palju.

BIRTE

* tark,

* lõbus,

* nutikas,

* naljakas,

* lahe.

TAAVI

* räägib ega karju;

* õpetab hästi, et saaks aru.

SANDRA

* tark ja teab peaaegu kõike;

* rõõmus;

* sõbralik.

KAIDI B

* nõuab palju - kui õpetaja palju ei nõua, ei tule lapse tõelised oskused välja;

* hea - ei ole väga kuri, kui oleks, annaks isegi otsad;

* rõõmus - teeb tuju endal ka heaks;

* tark - muidu ei oskaks me ka midagi ja oleks lollid;

* käib klassiga väljas ekskursioonidel.

KAIDI L

* käitub hästi, ei löö jne;

* ei ole liiga range;

* õpetab hästi, kui õpetaks halvasti, ei saaks me targaks;

* naeratab ega ole tusane ja muudab nii ka õpilaste tuju heaks.

MARKUS S

* lõbus;

* ei ärritu kergesti;

* võtab õpilaste arvamusi kuulda ja täidab neid;

* teeb välitunde, toas on igav;

* teeb vahel tunnis viktoriini või muid võistkonnamänge.

PRIIDU

* sõbralik,

* tore,

* rõõmus.

Millised omadused Sulle ei meeldi? Milline ei tohiks õpetaja olla?

MARI-LIIS

* karm, siis kardad, et teed midagi valesti;

* karjub, siis ei saa keskenduda;

* ülbe;

* pahur, siis ei tule õpetamine välja;

* ei õpeta hästi.

MARKUS O

* ei tohi kiiresti vihastuda, muidu ei õpi midagi;

* ei tohiks ilma naljasooneta olla, muidu on tunnis igav;

* ei aita õpilasi.

MARTIN

* ülbe, räägib ülbelt;

* kade, ei anna midagi;

* kerge käega annab peksa;

* iga asja peale karjub;

* suitsetab ja on alkohoolik, peab korralik olema.

BIRTE

* kuri,

* tige,

* vihane,

* tusase näoga,

* pahur.

TAAVI

* kuri,

* loll,

* range.

PRIIDU

* vihane,

* kettas,

* ninatark.

KAIDI L

* liiga range;

* ei õpeta hästi;

* kuri ja kahjustab õpilaste vaimset tervist;

* vihkab lapsi ja temaga on halb koostööd teha.

MARKUS S

* läheb kergesti närvi.

KAIDI B

* kuri, sest siis lõpuks on lapsed ka kurjad;

* vihane, siis on raske õppida;

* närviline;

* rumal.

PÄEV TALLINNAS - 9. okt. 2009

MARTIN
Hommik tundus pikk kuni kolmanda tunnini. Söök oli hea. Bussis sai palju nalja. Kui batuudiparki jõudsime, kibelesid kõik hüppama. Kui meid hüppama lasti, hüppasin ma üks tund järjest. Mulle meeldis väga saltot teha. Pärast läksin mängumajja, seal oli igav. Kõige paremad olid autod ja rattad. Siis läksime Megazone'i, seal oli lahe. Esimesel korral sain hea skoori ja 3. koha. Vahepeal sõid kõik krõpsu. Teine mäng ei läinud nii hästi, sain 4. koha. Pärast olin väga väsinud ja tahtsin koju. Mulle meeldis see käik väga, välja arvatud seljavalud, mis pärast tulid.

SANDRA
Kui ma ärkasin, oli juba reede ja muutusin rõõmsaks. Kui kolm tundi said läbi, ootas meid koolimaja ees buss. Käisime Kaidi L-iga poes nii kaua, kui õpetaja tuli. Istusin bussis Kaidi B-ga ja meie taga olid Priidu ja Martin. Nad hakkasid meid tatilapi tükkidega loopima, me läksime Kaidiga närvi ja loopisime tagasi. Siis nad lõpetasid ära. Kaidi B võttis digika välja ja tegime teistest pilte. Lõpuks jõudsime batuudiparki. Kõik jooksid sisse ja meie käe ümber pandi paberist käevõru. Alguses vaatasin, et batuut on väike, aga tegelikult polnud ja me hüppasime nagu hullud. Põrkasin Kaidi B-ga kokku ja mu selg hakkas valutama. Siis ma ei saanud enam eriti hüpata. Edasi sõitsime Megazone'i. Saime varustuse selga ja hakkasime mängima. Mina olin punane 4. Hävitasin 2 baasi. Punased võitsid mõlemad mängud ja see oli hea. Läksime bussi, aga meie õps ei tulnud meiega, ta jäi Tallinnasse. Sõites sai palju nalja, koju jõudes olime väsinud, aga see päev oli lahe.

TAAVI
See oli 09.10.09. Alguses oli koolis kolm tundi. Peale seda käisime söömas ja läksin bussi. Seal olid juba Markus S, Ranno, Marko jne. Siis tulid bussi tüdrukud, Ets ja Tannar. Buss hakkas liikuma. Tee peal rääkisime põhimõtteliselt juttu. Kui kohale jõudsime, pidime pikas järjekorras ootama, kuni saime sise. Panin lühikesed püksid jalga ja läksin hüppama. Mulle meeldis hüpata, sest seal sai esi- ja tagurpidi saltot teha. Skypargis olime 2 tundi. Kui hakkasime Megazone'i minema,olid praktiliselt kõik väsinud peale õpside. Buss sõitis Megazone'i umbes 20 minutit. Siis tuli mingi naine meile rääkima, mida tuleb teha ja lõpuks sai mängima. Mõlemad mängud läksid hästi. 1. mängus jäin kaheksandaks ja 2. mängus seitsmendaks. Mängude ajal lasti aga head muusikat. Megazone oli minu arust veidi igav. Peale Megazone'i läksime bussi, seal rääkisime juttu ja küsisime plikadelt kommi, kuni koju jõudsime.

MARKUS O
Peale kolmandat tundi läksime bussi peale. Ma arvasin, et bussisõit on igav, aga ei olnud. Bussis sai palju nalja ja peaaegu kõigil oli midagi magusat. Kõik olid lahked ja pakkusid teistele ka. Kui batuudiparki jõudsime, siis see nägi palju lahedam välja, kui arvasin. Kõigepealt läksime suurele batuudile ja hüppasime pehmete tükkide sisse. Ma läksin siis turnima, see oli natuke parem kui batuudid. Vahepeal istusin niisama, et puhata ja juua. Seal oli igasuguseid rattaid ja tõukerattaid. Edasi läksime Megazone'i. Minu jaoks oli see igav ja väsitav. Seal põlesid igasugused tuled, mis väsitasid silmi. Muusika oli muidu tore, aga süsteemid olid tobedad. Ei saanud üldse aru, kas kuulid on otsas või midagi muud. Kui me tagasi läksime, siis oli minu jaoks natuke igav. Paljud olid higised ja haisesid. Lõpuks sai siiski koju puhkama.

PRIIDU
Eelmisel reedel käisin batuudipargis ja Megazone'is. Seal oli väga naljakas ja tore. Batuudipargis hüppasime batuutidel ja mingi pehme sodi sisse. See oli tohutult tore ja naljakas. Megazone'is mängisime lasersõda. See kestis 30 minutit, aga see pole niikuinii tähtis. Ma olin 2. mängus vahepeal mingi trepi all. Uba oli selles, et mina lasin üle väikese müüri ja see kattis mu kõhu kinni, sest kõhtu lasu eest sai 200 punkti.

MARI-LIIS
Reedel läksime Tallinnasse batuudiparki ehk Skyparki ja vanasse heasse Megazone'i. Bussisõit oli alguses igav, aga pärast lõbusam. Vahtkummi sisse oli hea pehme hüpata, aga välja küll nii kergelt ei saanud. Batuudid olid suhteliselt suured. Majakeses oli ka lõbus, higiseks ajas lausa. Ma arvasin vahepeal, et ma ei jõuagi Megazone'is midagi teha, aga valesti arvasin. Batuudipargis olid igasugused naljakad rattad. Mina batuudi peal trikke ei teinud, lihtsalt ei osanud. Vahepeal läks aeg selle peale raisku, et tuli istuda ja puhata. Skypargis oli väga lahe. Edasi läksime Megazone'i ja õnneks sai bussis puhata. Lõpuks jõudsime kohale ja meid jagati tiimideks. Minu võistkond oli kollane. Meie võistkonnas olid Taavi, Ranno, Birte ja Triinu. Alguses polnud mänguga harjunud. Lõpuks harjus ära. See oli imelik, et joosta ei tohtinud, kuigi kõik jooksid. Ma lasin paar korda kogemata oma võistkonna omasid, sest nad tulid nurga tagant ja ehmatasid mind. Vahepeal oli mingi jama relvadega, aga siis sai mäng ka juba läbi. Esimeses mängus jäime kolmandaks ja teises mängus teiseks. Suhteliselt tore oli.

KAIDI L
Batuudipargis oli väga lahe. Seal sai hüpata mingisugustesse pehmetesse kuubikutesse. Sealt väljatulemine oli väga vaevarikas töö. Osa poisse jooksis mööda batuudiseinu, sai ise ka läbi proovitud. Lahe tundus, aga mul ei tulnud kuidagi välja. Kõrval olid ka turnimismajad, köied jne. Peale hüppamist oli kõigil võhm väljas. Megazone oli samal tasemel batuudipargiga, seal oli ka nii äge. Esimeses mängus hävitasin mõlemad baasid, kuid teises mängus ununes üks ära. Esimeses mängus sain 2. koha. See oli mulle üllatus. Ranno sai ikka ja jälle 1. koha (esimeses mängus). Teises mängus sain 13. koha ja Ranno 6. koha. Mihkel võitis.

BIRTE
Kui kolm tundi lõppesid, jooksime rutuga sööma ja läksime bussi peale. Bussis kõik kisasid ja rääkisid kõva häälega. Tallinnas otsisime batuudiparki ja leidime selle. Ükshaaval hüpati bussi pealt maha ja joosti kähku uksest sisse, sest vihma sadas. Saime sinised käepaelad ja läksime batuudi peale hüppama. See oli äge, hüppasime batuudi peal ja kui tahtsid, said klotside sisse hüpata. Seal olid ka erineva kujuga rattad, suur ronimaja ja sumomaadlus. Skypark oli äge, aga mitte nii äge kui Megazone. Megazone'is oli vinge, see oli lahe mäng. Seal sai tulistada, põgeneda ja ennast ära peita. Megazone oli vinge.

KAIDI B
Reedel käisime meie ja 5. klassiga Tallinnas Megazone'is ja batuudipargis, 7. klassist tulid kaasa veel Edvin ja Tannar. Bussis olid pea kõik poisid taga. Esimesena käisime batuudipargis, seal oli jumala äge. Batuudil oli loomulikult kõige ägedam, aga lõpus alles taipasin, miks jalatseid soovitatakse, sest kui hüppad sinna pehmesse kasti, siis sokid tulevad jalast. Ma ei tea, kuidas, aga minu sokkidel õnnestus minna tagurpidi jalga, ilma jalast ära tulemata. Seal sai veel muudki teha, kõik olid muidugi väga väsinud ja janused ning ostsid siis midagi juua. Umbes kell kolm tuli veel lapsi, üks grupp pidas sünnipäeva, teine oli arvatavasti niisama seal. Me ei lasknud ennast sellest häirida ja nautisime päeva edasi. Järgmisena läksime Megazone'i, seal sai ikka räigelt nalja. Mina olin punaste tiimis, seal olid veel Markus S, Edvin, Kert, Sandra, Kaidi L ja Marko. Me võitsime mõlemad mängud. Esimese mängu skoori ma ei mäleta, seda aga tean, et Ranno võitis jälle tasuta pääsme. Teises mängus jäin ma kolmandaks, Martin napilt nelja punktiga neljandaks. Seekord oli üllatuseks kõigile, et esimese koha sai MIHKEL! Eelmise aastaga võrreldes oli mu skoor mitu korda parem. Teise mängu ajal läksin ma siniste baasi õhku laskma, aga seal campasid kogu aeg Tannar ja Martin, nad tapsid mu kogu aeg ära. Lõpuks taipasin, et olin selle baasi juba mängu alguses õhku lasknud. Esimeses mängus kulutasin üle 500 kuuli, teises aga üle 600 kuuli. Kogu aeg jooksin ringiratast - oma baasist kollasteni, sealt sinisteni, siis jälle baasi kuule laadima. :d Seekord õnneks teadsin ikka, kuidas kuule laadida. Ma lasin kogu aeg Markot, sest unustasin, et ta meie baasis on, kuna ta tuli alles esimese mängu poole pealt mängu. Kui vahepaus tehti, siis kõik ostsid KRÕPSU. KÕIK Vigurikrõpsud said otsa. Pidime kaua aega õpetaja Katit veenma, et lubaks meil süüa seda vastikut rämpstoitu. :d Õnneks ta nõustus, aga ikkagi bussis ei võinud süüa, nii et pooled pidid kodus lõpetama. Bussis sai VÄGA palju nalja. Nagu õpetaja ütles meie blogis - unistuste päev - selline ta oligi. Tore oli ( :

MARKUS S
Reede oli lahe .Rohkem meeldis Skypargis rohkem kui Megazone'is, sest viimases olime enne käinud. Skypargis oli suur ala batuute täis, said hüpata ka vahtkummi sisse. Seal kõrval oli ka vana Kidzone'i osa. Tegime Kerdi, Edvini ja Taaviga pikki hüppeid, jooksime seina peal ja mängisime kulli. Seal sai ka sõita tõukerattaga ja muude kolmerattaliste ratastega. Sai ka puhvetist osta nänni. Tegin vahtkummi sisse ka saltosid. Kui olime juba hüpanud, läksime Megazone'i. Meile räägiti reegleid, ei viitsinud kuulata, aga noh pidi. Peale seda tegime tiimid. Minu tiimis olid Kert, Edvin, Kaidi B, Kaidi L, Sandra ja Marko. Alguses passisin baasis ja kaitsesin seda. Kokkuvõttes olin neljas. Teises mängus jooksin rohkem ringi ja saavutasin 2. koha koha peale Mihklit. Esimese mängu võitis Ranno. Õp. Kati jäi peale Megazone'i Tallinnasse. Bussis oli lahe. Mulle meeldis väga meie reis.

UNISTUSTE PÄEV

Reedel, 9. oktoobril täitub enamiku viiendike ja kuuendike suur unistus. Megazone - hoia alt, siit me jälle tuleme! Ja et me ikka kõik oma energia ülejäägid mõnusalt ära kasutaksime, põikame läbi ka batuudipargist. Väljume peale 3. tundi, tagasi jõuame umbes kella 18-ks. Õps pole vist kunagi nii ruttu ühegi käigu rahasid kokku kogunud kui seekord. Keegi ei tahtnud koju jääda. Lahe!

Loe kindlasti batiuudipargis käitumise reegleid. Need leiad siit

Õp. Taimi - 65

6. klass kallistab õp. Taimit sünna puhul!

ÕPETAJATE PÄEV

Lugedes kuuendike arvamusi õpetajate päevast, sain teada, et lahe tund on ikkagi see, kus õps laseb muusikat, teeb nalja ja lubab tunni ajal netis surfata. Kahjuks ei saadud sellel päeval hakkama ilma klassikaaslaste norimiseta, mis ei jäänud ka uutel õpsidel kahe silma vahele. Raskekujulist puberteeti põdev Martin ei saa enam päevagi elatud oma lemmiksõnata "trussikud", mida ta ei häbene suvalistes kohtades välja öelda ega tahvlile kirjutada. Märkuse teenis uutelt õpsidelt veel Kaidi L, kes neile vastu olevat ülbitsenud. Teised laitusi ei kogunud ja üldiselt jäid asendusõpetajad kuuendikega rahule.

RÄÄGI UUTE ÕPETAJATE TUNDIDEST!

1. tund EESTI KEEL (uued õp. Tarvo ja Steven) – tahvlile kirjutatud sõnade abil nuputati luuletust oma lemmikõpetajast või lihtsalt õpetajast.

MARI-LIIS
Martin kirjutas tahvli peale sõnade hulka „trussikud“. Poisid pidid kätekõverdusi tegema.
MARKUS O
Oli lahe, aga natuke karm oli, sai palju nalja.
MARTIN
Nõme, polnud nalja. Ülbed ja kurjad.
TAAVI
Ei juhtunud midagi põnevat, aga said hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund, me kirjutasime luuletusi.
KAIDI B
Hea tund oli, kirjutasime luuletusi. Kaidi L oli täiega ülbe õpsidega.
KAIDI L
Kirjutasime luuletusi õpetajast. Kui see oli valmis, lubasid nad tahvlit sodida.
MARKUS S
Kirjutasime luuletust, suht normaalne.
PRIIDU
Kirjutasime luuletust õpetajast, kuigi kokkuvõttes polnud nendes üldse õpetajast juttu.

2. tund LOODUSÕPETUS (õp. Kristjan)

MARI-LIIS
Kristjan oli väga lahe, kuulasime tunni ajal muusikat. Tunni lõpus uurisime arvutist looduse kohta. Taavi tegi kätekõverdusi, et reiti minna.
MARKUS O
Oli kõige lahedam, seal sai muusikat kuulata.
MARTIN
Kristjan oli hea ja naljakas. Kuulas tümpsu, mis oli nõme.
BIRTE
Kuulasime muusikat, õpetas hästi, vinge oli.
TAAVI
Minu arust oli loodus parim. Sai hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund. Kuulasime muusikat ja tegime samal ajal tööd. Kui õpetaja korra ära käis, pani Martin teise video.
KAIDI B
Suht hea tund oli, lõpus olime arvutis. Pidime bio.edu.ee-s olema, aga kõik käisid teistel lehtedel. Martin pani vahepeal ühe hea video suvalt ekraanile tööle.
KAIDI L
Kuulasime tunnis musa ja tegime TV-d.
MARKUS S
Kuulasime muusikat ja kui TV oli tehtud, siis olime arvutis.
PRIIDU
Täitsime töövihikut ja tümakas mängis kõrval.

3. tund MATEMAATIKA (õp. Marleen)

MARI-LIIS
Marleen oli suht tore, oli kerge. Kõik läks hästi, tahvli puhastamise eest sai kommi ka.
MARKUS O
Oli lihtne, sest asendusõpetaja oli väga hea.
MARTIN
Laisk õps, ütles, et ei viitsi. Kuulas oma tellisest muusikat.
BIRTE
Arvutasime, tegime tööd, lõikasime paberilt pilte ja liimisime need paberile.
TAAVI
Sai kommi, sai hakkama.
SANDRA
See tund oli enam-vähem igav.
KAIDI B
Suhteliselt igav oli. Marleen andis töölehe ja me pidime seda täitma.
KAIDI L
Marleen ütles suhteliselt kõik vastused ette. Pärast saime kommi ka.
MARKUS S
Kuulasime musa ja tegime töölehte. Tunni lõpus rääkisime niisama.
PRIIDU
Täitsime lehte, kleepisime ja liimisime.

4. tund SUHTLEMINE (õp. Tarvo ja Steven)

MARI-LIIS
Suht lahe tund oli, mul läks töövihikus ülesanne valesti.
MARKUS O
Oli natuke raske, aga lõpuks saime ikkagi asjad valmis.
MARTIN
Igav ja mõttetu tund, mitte midagi ei toimunud.
BIRTE
Seletasid hästi, küsisid küsimusi.
TAAVI
Liiga tõsised õpetajad, said hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund.
KAIDI B
Hea tund oli, kuulasime vahepeal kassahitti, kui õpse polnud.
KAIDI L
Midagi erilist ei toimunud, õppisime.
MARKUS S
Tegime ülesandeid terve tunni. Igav.
PRIIDU
Täitsime töövihikut, midagi huvitavat polnud.

UUED ÕPETAJAD KIRJUTASID NII...

TARVO
Tunni alguses lasime kirjutada tahvlile, sõnu, mis aitaks luuletust kirjutada. Luuletus sai esimesena valmis Kaidi L-l, kuid ta käitus väga ülbelt ja eiras meie käske. Markus S noris Priidut. Tahvlile kirjutati solvavaid ja imelikke sõnu. Suhtlemise tunnis olid nad enam-vähem korralikud, aga mõni ülbitses.

STEVEN
Tunni alguses lasime kõigil õpilastel tulla tahvli ette ja kirjutada sõnu tahvlile, mille abil nad pärast luuletuse tegid. Tunnis oldi muidu vaikselt. Luuletuse sai kõige enne valmis Kaidi L-l, mida ta alguses keeldus ette lugemast, aga pärast luges. Markus S tegi kätekõverdusi kaasõpilase norimise eest. Martin kirjutas tahvlile sõna „trussikud“, mis tekitas klassis palju nalja. Muidu oli klass korralik, suhteliselt sõnakuulelikud.

KRISTJAN
Kõik olid tasa ja tegid tööd, nagu käskisin. TV jõudsid kõik valmis. Lasin Taavil 20 kätekõverdust teha, sest ta tahtis reiti minna. Peale seda ma lasin tal minna. Ülejäänud läksid bio.edu.ee-sse. Ma lasin neile tunni ajal muusikat.

ÕPSIDE PÄEV

Ametlikult tähistatakse õpetajate päeva esmaspäeval, 5. oktoobril. Valtu koolis aga on kombeks õpse õnnitleda oktoobri esimesel reedel. Nii on mõnusam, sest ei pea järgmisel päeval tööle minema ja saab pidupäeva rahulikult nautida. 2. oktoobri hommik algas 9. klassi korraldatud väikese aktusega. Õpse tänati ja sooviti jõudu edaspidisteks katsumusteks. Direktor Andres andis võimu ja "võtme kõikide uste avamiseks" üle uuele noorele direle Karl-Kristjanile. Seejärel saadeti "väsinud" õpetajad puhkama ja pealinna tuulduma. Esmalt aga põikasime läbi vallavanema pidulikult vastuvõtult Kehtnas. Seal anti kätte meie valla aasta õpetaja tiitlid. Meie kooli selle aasta õpetaja on kehalise kasvatuse õpetaja Reet. Palju õnne õp. Reedale! Tallinnas käisime Vabaduse väljakul, Fotomuuseumis, Raekoja keldris ja kosutasime kõhtu Olde Hansa restoranis. Esmaspäeval antakse loodetavasti võim meile tagasi. Pühapäeva õhtul oli koolimaja igatahes püsti, muljeid kuuleme alles esmaspäeval.

BIRTE SÜNNA

Täna sai aasta vanemaks meie klassi uus õpilane Birte. Teeme Sulle kalli-kalli ja soovime kõike ilusat!

SUVI LÄKS, SÜGIS TULI ... VIHMA JA TORMIGA!

VIGURIVÄNDA VABARIIKLIK FINAAL

Lõplikku järjestust vaata siit

Laupäev, 12. september, 18 kraadi, soe päike. Veskisillal toimus Vigurivända rattavõistluse vabariiklik finaal. Meie maakonda esindasid Kaidi B, Markus S, Ranno ja veel üks Hagudi tüdruk. Osales 17 võistkonda erinevatest maakondadest ja linnadest. Saavutasime tubli 5. koha, testide lahendamises olime Saaremaaga koos tublimad ehk vigu ei teinud. Kahjuks vedasid vigursõidus alt närvid, käsi hakkas värisema ja mõni oli vastupidi liiga enesekindel. Rada oli aga raskem kui Raplamaa võistlusel ja läbi proovida seda ka ei saanud. Kaidi B oli tüdrukute arvestuses kuues (sõidus 1 viga) ja Ranno poiste arvestuses kaheksas (sõidus 2 viga). Kiidan kõiki, oli pikk ja väsitav päev, aga pidasite vapralt ja virisemata vastu! Kaidi B ja Ranno said preemiaks ka kartidel kihutada, Markuse röövisid vanemad enne päeva parimat osa kahjuks ära. :)

Tervislik eluviis tähendab süüa seda, mida sa ei taha, juua seda, mida ei soovi, ja tegeleda sellega, mis pole meeltmööda. (Mark Twain)

TERVISEPÄEV

Mõnus-mõnus-mõnus!!! Kepikõnni päevas 50 minutit ja kuluta 266 kilokalorit!

Tänasel tervisepäeval võisteldi-osaleti (kes nii, kes naa) kolmel alal: kepikõnnis, orienteerumises ja jalgrattakrossis. Kuuendike tervis aga on hetkel põdur ja koolis oli meid täna ainult viis: Kaidid, Sandra, Mari-Liis ja Markus S. Mari-Liisi nina hakkas aga päevapeale järjest rohkem nohisema, süüdi lühikeste varrukatega särk ja Kaidi B batuut. Ka Kaidi L võitles tõvega, aga lõi siiski vapralt orienteerumises kaasa. Kõik meie "terved" läksidki metsa - orienteeruma loomulikult. Või arvasite, et seenele? Igatahes kõik punapõsksed kuuendikud jõudsid ka metsast tagasi, kontrollisin isiklikult järele.

Kepikõnnirühm oli 11-liikmeline ja väga tervisliku suhtumisega on ka enamik meie õpetajaid - kepikõndimas käisid õp. Kadi, õp. Veera, õp. Eve-Mai, õp. Kati ja õp. Luule. Õp. Tiina rallis rattaga ja direktor autoga. Tore, et õp. Reet ärgitas ka õpse ennast liigutama.

Tundub, et tuleb ilus soe nädalavahetus, nii et kõik sportima! Kaidi B, Ranno ja Markus S-iga sõidame homme Veskisillale Vigurivända rattavõistluse vabariiklikku finaali, et esindada oma maakonda. Õps läheb pühapäeval sügisjooksule. Hoidke pöialt, et viimaseks ei jääks!

TERVISEPÄEV "REIPALT KOOLIPINKI"

Reedel, 11. septembril toimuval tervisepäeval valib igaüks endale ühe sportliku ala:

1. jalgrattakross (6 km),

2. orienteerumine (paaris),

3. kepikõnd (5-6 km, oma varustus).

Sportlik päev algab 12.30. Registreeri ennast!

Täna, 09.09.09 kell 9:09.09

Seda tähendusrikast hetke ootasime täna 6. klassi eesti keele tunnis, aga ei juhtunudki midagi põnevat...

UUS KLASSIVANEM

Sellel aastal valisime 7 poolthäälega klassivanemaks Kaidi L-i. Kaidi on sõbralik, heatahtlik, aktiivne ja hakkaja tüdruk ning saab oma ametis kindlasti väga hästi hakkama. Täname eelmise aasta klassivanemat Mari-Liisi, kes suhtus oma ametisse kohusetundlikult ja rõõmsameelselt. Mari-Liis jätkab tööd õpilasomavalitsuses.

Soovime Kaidile tegusat valitsemisaastat!

MEENUTUSI SUVEST

MINU SUVI
BIRTE:
Kõige huvitavam oli Rootsis käik, sest seal olid igasugused põnevad majad, tänavad ja ehitised. Sain käia kaptenitekil ja laeva suures sviidis. Veel käisin vähemalt kaks korda rannas ja Kuusiku katsebaasis, kus sain maitsta erinevat sorti vaarikaid ja herneid. Seal olid ühed imelikud kirsid, need olid kollast värvi ja väga magusad. Võtsin osa järgmistest üritustest: Madonna kontsert, Kuusiku jaanituli, laulupidu, ema ja vanaema sünnipäev. Kodus pidin koristama, nõusid pesema, kalade eest hoolitsema, hamstritele ja kassidele süüa andma. Sõitsin jalgrattaga, jalutasin, ronisin puu otsa õunte järele, vaatlesin loodust. Kui olid ilusad ilmad, olin õhtuni õues.
MARTIN:
Käisin vanaemaga Hiiumaal, isa ja sugulasega kardiga sõitmas, linnas ja driftil. Kõige põnevam oli telkimine, sest sai palju nalja. Kõige huvitavam üritus oli Drift, sest seal tuli ühel tagumine polster ära. See toimus 2 nädalat tagasi Rapla kardirajal. Tegin õues tööd, koristasin, rohisin, niitsin. Ujusin ja puhkasin. Oli väga kiire suvi.
SANDRA:
Käisin suvel Rakvere lähedal Porkunis, vanaisa ja onuga kalal ning Rakvere Tivolis. Käisin Eidapere jaanitulel, seal oli igasuguseid võistlusi ja loosimisi. Käisin Mari-Liisi, vanaisa ja vanaema sünnipäeval. Kõige huvitavam oli Mari-Liisi sünnal, sest seal sai nalja ja sõitsime rolleriga. Kodus pesin nõusid, riisusin rohtu, korjasin õunu, toitsin kassi. Olin õues terve päeva. Ujusin, sõitsin rattaga, olin arvutis.
MARKUS S:
Käisin Ristil, Rakveres, staadionil, laagris, autorallil, motokrossil, rannas, sugulaste juures, tantsupeol, Kehtnas tööl (tuulekaera korjamas), puu otsas õunu söömas, jooksmas, ujumas. Kõige põnevam oli autoralli, sest autod võistlesid ja mõni suri välja ka. Kodus viisin prügi välja, tegin nõudepesumasinat tühjaks, vanaema juures niitsin muru. Laagris leidsin uued sõbrad: Kaspari, Raini, Henry.
KAIDI B:
Käisin Pärnu rannas, rulluisutamas Kehtna teel, Vesiroosi gümnaasiumi kõrval ujumas, Keavas rallit vaatamas, Jäneda laadal. Seal oli väga palju masinaid müügis. Käisin ühe batuudisarnase värgenduse peal hüppamas, minu külge pandi mingid köied ja lendasin hästi kõrgele. Kahjuks hakkas vihma sadama ja äikest lööma. Olin iga päev kella kolmest üheksani õues. Käisin 2 päeva tuulekaera korjamas, rohkem ei viitsinud. Kodus riisusin muru. Mari-Liisi kaudu leidsin uued sõbrad – Kati ja Kelly.
KAIDI L:
Käisin Tartus sõbranna juures, Tallinnas, vanaema juures, Valgerannas, rulluisutamas, Mari-Liisi ja Marja sünnal, olin laagris. Kõige põnevam oli Tartus, sest saime sõpradega koos olla. Huvitav oli ka Marja sünna, sest käisime ujumas. Käisin ka tantsu- ja laulupidu vaatamas, see oli vägev. Tööle ei jõudnud minna. Kodus hoidsin tuba korras, vaatasin õde-venda, niitsin, hoidsin Tupsut. Laagrist leidsin uue sõbra.
MARI-LIIS:
Suve alguses käisin oma sõbra Kellyga Pärnu rannas ja õega Valgerannas. Käisin erinevatel jaanituledel. Toimusid minu sünnipäev ja tädi hõbepulmad. Kõige huvitavam üritus oligi minu sünnipäev, sest sain palju kinke ja sõpradega oli koos tore olla. Töötasin Nädalises nädal aega lehemüüjana, aga see töö ei sobinud mulle. Kodus koristasin tuba, pesin nõusid, toitsin koera ja niitsin muru. Päevitasin, sõitsin jalgrattaga, ujusin, olin sõpradega õues.
TAAVI:
Käisin Villemi juures, Paunkülas, burgerit söömas, Raasikul, Valtus, sõitsin BMX-iga. Võtsin osa Tori hobuse päevast Inglistel, jaanipäevast, Villemi sünnast. Kõige toredam oli burgeri söömine, sest burger on hea. Kodus koristasin ja tõin laudast piima. Sain uue sõbra – Rainise. Sõitsin autoga, olin arvutis, mängisin jalgpalli.
PRIIDU:
Üks lemmikkoht oli Läti. Ma polnud enne välismaal käinud. Kodus olid ema, isa ja vanaema sünnipäevad. Kodus tegin muudkui tööd: niitsin, koristasin, rohisin, pesin nõusid. Käisime Markoga kalal ja juhuslikult tuli meiega juttu rääkima veel üks poiss. Püüdsin kalu, käisin seenel, matkasin perega.

MILLISEID RAAMATUID, AJAKIRJU JA AJALEHTI SUVEL LUGESID?
BIRTE: Piraadiraamatuid.
MARTIN: Ei lugenudki.
SANDRA: Lugesin Nädalisi ja koomikseid.
MARKUS S: Postimeest, jalkaajakirja.
KAIDI B: Lugesin Eesti Päevalehte ja natuke Nädalist, Internetist Elu 24 uudiseid.
KAIDI L: Nädalist, „Pärast kaheksat“
MARI-LIIS: Lugesin ühe raamatu läbi – Jaan Rannapi „Jänese mängutoas“. Lugesin ka ajalehti ja ajakirju, aga ei mäleta, milliseid.
TAAVI: „Vahtramäe Emili“, „Inimröövid Internetis“
PRIIDU: anekdoodiraamatuid, „Hagarit“

MINA JA SPORT
BIRTE: Tegelesin ratsaspordiga.
MARTIN: Vaatasin MM-i ja tegin seda järele.
SANDRA: Jooksin palju ja vaatasin telekast MM-i.
MARKUS S: Tegelesin jalgpalliga, korvpalliga, liivajalgpalliga, sõitsin trikikaga. Telekast vaatasin jalg- ja korvpalli, BMX-võistlusi, motokrossi, autorallit.
KAIDI B: Suve alguses käisin jooksmas, terve suve hüppasin batuudil, telekast vaatasin jalkat (eesti vs. Brasiilia).
KAIDI L: Ujusin, vaatasin MM-i telekast.
MARI-LIIS: Sõitsin jalgrattaga ja käisin ujumas, vahel mängisin viitekat. Telekast tavaliselt sporti ei vaata.
TAAVI: Mängisin jalgaplli.
PRIIDU: Telekast ma küll ei vaadanud sporti, aga väljas ma ikka jooksin, rippusin, mürasin koeraga, mängisin sõpradega luurekat.

MIDA TEED JÄRGMISEL SUVEL TEISITI?
BIRTE: Lähen laagrisse.
MARTIN: Puhkan rohkem, lõbutsen rohkem, MM-in rohkem.
SANDRA: Olen rohkem sõpradega.
KAIDI B: Ei kuku rolleriga ega ole nii palju arvutis.
KAIDI L: Ujun rohkem, lähen Kehra sõbrale külla.
MARI-LIIS: Olen rohkem õues, käin rohkem ujumas ja Eestis reisimas.
TAAVI: Käin rohkem väljas.
PRIIDU: Reisin rohkem, olen vähem arvutis, kogun raha millegi suurema jaoks.

TAHTSIN SUVE LÕPUS KOOLI TULLA, SEST ...
BIRTE: ... igav hakkas.
MARTIN: ... siin on palju tegevust.
SANDRA: ... siis näeb sõpru ja õpetajaid, tahan 6. klassi minna.
MARKUS S: ... tahtsin sõpradega kokku saada.
KAIDI B: ... siis näeb klassikaaslasi.
KAIDI L: ... saab sõpru näha.
MARI-LIIS: ... tahtsin näha sõpru ja klassikaaslasi, minna Megazone'i.
TAAVI: ... kehalises saab jalgpalli mängida ja näen sõpru.

MA EI TAHTNUD KOOLI TULLA, SEST ...
BIRTE: ... suvel sai igal pool käia.
MARTIN: ... kool on kahjulik.
SANDRA: ... ei viitsi õppida.
MARKUS S: ... ei viitsi ja vara peab ärkama.
KAIDI B: ... ei viitsi õppida, peab vara ärkama, ei saa sõpradega õues olla.
KAIDI L: ... peab õppima ega saa puhata.
MARI-LIIS: ...kui kaua koolis käia, muutub see tüütuks.
TAAVI: ... saab vähe magada, peab õppima, söök on 2 krooni päev.
PRIIDU: ... õppimine on tüütu ja vaheaeg oli liiga lühike.

MINU 2009/2010. AASTA HOROSKOOP
BIRTE: Mul läheb kõik hästi ja saan palju tuttavaid. Lähen laulukoori.
MARTIN: Jäär on sellel aastal väga jäärapäine ja hüperaktiivne. Tal on väga vähe raha ja ta jääb kiiresti magama. Soovitame tal mitte armastada, sest muidu muutub ta Sõnniks. Kõige muuga on OK.
SANDRA: Arvan, et õpin sel aastal hästi. Inglise keeles ja matemaatikas läheb halvasti, aga püüan teha nii, et läheks hästi.
MARKUS S: Püüan tubli olla tasemetöödes.
KAIDI B: Proovin matemaatika hinde vähemalt „4“ saada.
KAIDI L: Mul on neljad-viied. Rahaseis on pankrotis. Pereseis ja suhted sõpradega on head.
MARI-LIIS: See aasta läheb üsna hästi, aga uuel aastal hakkab väsimus tekkima. Käekiri läheb käest ära. Kui ennast käsile võtta, saab ka käekirja ilusaks.
PRIIDU: Ma arvan, et mul tuleb suur jama inkas ja vene keeles. Rohkem ei oska proknosida (Priidu sõna).

SOOV KLASSIKAASLASTELE
BIRTE: Kõike head!
MARTIN: Häid pühi!
SANDRA: Õppige hästi!
MARKUS S: Õppige hästi!
KAIDI B: Jaksu õppimiseks!
KAIDI L: Head ajuragistamist!
MARI-LIIS: Olge tublid! Ilusat uut kooliaastat!

SOOV ÕPETAJALE
BIRTE: Pidage ikka vastu!
MARTIN: Head uut aastat! Palju tarku lapsi.
SANDRA: Olge tubli!
MARKUS S: Õpeta hästi!
KAIDI B: Head õpetamist ja mittehaigestumist!
KAIDI L: Et kontrolltööde tegemise soov jääks ära!
MARI-LIIS: Palju häid töid, milles oleks vähe vigu!
TAAVI: Lahedat õpetamist!

MEIE KLASSI REEGLID

Kordame üle ka tähtsamad reeglid.

1. Järelevastamise aeg on 10 päeva. See kehtib ka nende tööde puhul, mis jäid tegemata puudumiste ajal.

2. Punkt e-koolis tähendab tegemata tööd ja see tuleb järele vastata.

3. Iga õpilane peab ühe toidupäeva eest juurde maksma 2 krooni. Menüü on klassis seinal, sinna märgid need päevad, kui Sa EI söö. Söögipäeva saan maha arvestada ainult siis, kui sellest on teatatud eelmise päeva lõunaks.

4. Klassi korrapidamiste graafik on klassi seinal. Koristamas peab käima IGA PÄEV!

5. Ära hiline kooli ega tundi!

6. Hommikuti ütle tere!

7. Söögilauas käitu viisakalt ja arvesta ka teistega!

8. Mobiiltelefon kotti ja näts prügikasti!

6. KLASSI TUNNIPLAAN

ESMASPÄEV
Vene keel
Matemaatika
Tööõpetus
Tööõpetus
Ajalugu
Kehaline (tüdrukud)
Laulukoor

TEISIPÄEV
Eesti keel
Inglise keel
Loodusõpetus
Matemaatika
Vene keel
Arvutiõpetus
Kehaline (poisid)

KOLMAPÄEV
Eesti keel
Matemaatika
Vene keel
Inglise keel
Muusika
Kirjandus
Kehaline (tüdrukud)

NELJAPÄEV
Matemaatika
Loodusõpetus
Ajalugu
Inglise keel
Kunst
Kirjandus
Kehaline (poisid)
Laulukoor

REEDE
Eesti keel
Loodusõpetus
Matemaatika
Suhtlemine
Vene keel
Kirjandus
Klassijuhataja

Kooliaasta algus

2009/2010. õppeaasta on alanud!

Kui õpetaja hommikul kooli jõudis, võttis teda garderoobis lillekimbuga vastu varakult kooli saabunud unesilmne Priidu. Priidu sai ülesandeks jagada taldrikutele koolialguse koogid. Riburada ilmus välja veel teisigi kuuendikke, lillekimbud õpetajale pikalt ees ja kavalad naeratused näol. Aga kooli ei tahtnud kuuendike sõnul keegi tulla. :(

1. september algas 9.30 traditsioonilise aktusega. Võtsime vastu 8 pisikest 1. klassi õpilast ja soovisime edukat viimast aastat Valtu koolis 11 üheksandikule. Meie kooliperes on sellel aastal 114 õpilast.

Seejärel alustasime selle aasta esimese klassijuhatajatunniga. Nosisime kooki ja õpetaja tuletas meelde kooli kodukorra ja meie klassi reeglid.

Meie klassi tuli uus õpilane - Rapla tüdruk ja endine Lipa kooli õpilane Birte. Oleme nüüd ainuke klass koolis, kus poisse ja tüdrukuid on võrdselt. Soovime Birtele kiiret kohanemist ja teeme omalt poolt kõik, et saaksid meiega kiiresti sõbraks!

Teadmata põhjustel ei jõudnud esimesel päeval kooli Markus O, kes viibivat teiste kuuendike sõnul Prantsusmaal. Klassipiltki jäi seetõttu tegemata. Ootame Markust!

6. klassil on kolm uut õppeainet: vene keel (õp. Veera), arvutiõpetus (õp. Koidu) ja suhtlemine (õp. Reet). Tagasi on ka kuuendike päris esimene ja selle aasta 1. klassi õpetaja - õp. Vilve. :)

Selle aasta märksõnaks on tasemetööd. Neid ootab kevadel ees kolm: eesti keeles, matemaatikas ja hetkel veel teadmata õppeaines.

Lähiaja plaanide hulgas on Vigurivända vabariiklik finaal 12. septembril Veskisillal. See puudutab Markus S-i ja Kaidi B-d.

KUI SUL ON MÕNI MURE, SIIS KLASSIJUHATAJA AITAB SIND! TULE JA RÄÄGI!

IKKA RÕÕMSAT MEELT, KUUENDIKUD!