KEELEJOOKS

Teisipäeva, 16. märtsil toimus keelevihjete otsimisel ja lahendamisel põhinev keelejooks. Osales 9 kolmeliikmelist võistkonda 4.-9. klassist. Meie II võistkond, kuhu kuulusid Kaidi L, Sandra ja Martin, nuputasid-jooksid kolmanda koha vääriliselt. Taavi ja Markuste meeskond katkestas võistluse, sest ei leidnud üles viimast vihjet. Aga vihje oli saalis toolide all olemas, käisime neljanda klassiga vaatamas. Nii et see jäi teil lihtsalt kahe silma vahele.

KEELEJOOKSU JÄRJESTUS:

1. 9. kl (EPP, MERIT, EERIK) – 17 p
2. 8. klass (HELENA, LUISA, JANAR) – 15 p
3. 6. kl II (MARTIN, KAIDI B, SANDRA) – 14 p
4. 7. kl II (Gerda, DIANA, EVELIN) – 13 p
5. 5. kl II (KADRI, TRIIN, MARI) – 12 p
6. 7. kl I (TANNAR, SANDER, EDVIN) – 11 p
7. 5. KL I (RANNO, MIHKEL, MARKO, KERT) – 10 p
8. 4. kl (TIMO, KAREL, ELO KR, KELLI) – 9 p

6. kl I (MARKUS s, MARKUS O, TAAVI) – katkestas võistluse

EMAKEELEOLÜMPIAAD

Esmaspäeval, 15. märtsil toimus emakeelenädala raames koolisisene sõnavaraolümpiaad, meie klassist osalesid Kaidid, Markus S ja Martin. Kaidid saavutasid oma vanuserühmas (4.-6. kl) 1.-2. koha. Palju õnne!

MINU TÄHTIS RAAMAT

Emakeelenädalal mõtlesime ka lugemisaastale ja kogu koolipere pidi näitusele tooma enda jaoks olulise raamatu. Selleks võis olla lapsepõlve või praegune lemmikraamat, aga ka raamat, mida lihtsalt palju kasutame, nt mõni kokaraamat või entsüklopeedia. Raamatutele lisasime ka põhjendused, miks just sellise valiku tegime. Oluliseks raamatuks osutus paljudel lapsepõlve esimene raamat, mida emme-issi ette lugesid või millest veeriti oma esimesed sõnad. Mõne õpilase valik eriti lai polnudki, sest kaasavõetud raamat oligi ilmselt ainuke, mis tervenisti läbi loetud.

Meie klassi tähtsad raamatud:

õpetaja KATI - A. Lindgreni "Bullerby lapsed"

Kõige-kõige-kõige vahvam! A. Lindgren lemmik! Lugesin „Bullerby lapsi“ kümneid kordi ja ära ei tüdinenud. Meeldis ka endale kodu mängida ja nukunurki ehitada nagu Liisale. Sõbrad ja naabritüdrukud-poisid olid sama olulised nagu selles raamatuski. Meeldis lugeda ka igasuguseid printsessi-printsi muinasjutte. Raamatukogus käisin tihedamini kui poes, ronisin redeliga riiulite vahel ja valisin uusi raamatuid. Ja ei küsinud kõige õhemat!

KAIDI B - Teletupsude raamat

Mina valisin selle raamatu, sest see oli minu lemmikraamat, kui ma olin väike.

KAIDI L - Anette-Marlen Ott "Kevin"

„Kevin“ on hea raamat, sest see räägib teismeliste probleemidest. Kevinil on õde Katrin, kellest on ka raamat kirjutatud, see ilmus enne „Kevinit“.

BIRTE - E. Knight "Lassie tuleb ikka koju"

See on üks minu lemmikraamatutest. See raamat meeldib mulle väga, sest see räägib sõprusest inimese ja koera vahel. Seda ei lõhkunud isegi pikk lahusolek.

TAAVI - A. Lindgren "Vahtramäe Emil"

Meeldis sellepärast, et lugesin läbi.

MARKUS O - A. Vallik "Narkohollo ehk Florese vabastamine"

Ma valisin selle raamatu, sest minu meelest on see väga põnev. Selles raamatus on palju erinevaid tegelasi. Selles raamatus on palju huvitavaid kohti.

MARKUS S - "Autod, laevad, lennukid"

Väiksena ma vaatasin seda palju. Oli väiksena lemmikraamat.

SANDRA - M. Cox "Õuduslood"

Ma võtsin selle raamatu sellepärast, et seal on õuduslood ja seda on huvitav lugeda. See raamat on tähtis, sest lugesin seda kogu aeg.

MARI-LIIS - "Elevantsi film. Lugu Ruu uuest sõbrast"

Mina valisin selle sellepärast oma oluliseks raamatuks, sest see kingiti mulle.

MARTIN - D. Joris "Müürilossi jutud"

See on lühike raamat ja seal on vähe kirja, palju ilusaid pilte ja imelik.

PRIIDU - K. May "Winnetou" (koomiks)

Ma mäletan, et see oli mingi huvitav seiklusraamat, mis mulle kunagi väga meeldis.

PALJU ÕNNE, MARKUS S!

EMAKEELENÄDAL 15.-19. märts 2010

EMAKEELENÄDALA AVASIME REEDEL, 12. märtsil MINIAKTUSEGA. Esinesid 4. klassi laululapsed, vaatsime slaidikava 5.-9. klassi õpilaste poolt "leitud" ilusamatest sõnadest, 8. klassi Janar (õpilane) ja Jaanus (direktor) esitasid väikese näitemängu, mis kubises piltlikest väljenditest ja kõnekäändudest. Eesti keele kõlavus, piltlikkus ja värvid olidki selle aasta emakeelenädala võtmesõnadeks.

VÄLJAVÕTE ÕPETAJA 13. märtsil NÄDALISES ILMUNUD ARTIKLIST: "Sõnasepp K. J. Peterson oli esimene, kes kiitis luules taevani eesti keele ilu ja ennustas selle keele püsima jäämist. Tema sünnipäeval, 14. märtsil tähistataksegi 1999. aastast alates emakeelepäeva.
Eesti keel on minu ja sinu emakeel. Selle keele pudikeelses variandis laususime oma esimesed sõnad, selles keeles rääkisid ema-isa meile unejuttu, selles keeles ütleme sõpradele ja pereliikmetele, et nad on kallid, ja sobitame tutvust teiste inimestega.
Eesti keeles me murrame pead ja liigutame ajusid, ehitame õhulosse, lööme laulu, rebime kildu, nõuame tarkust taga, võtame aru pähe, õiendame arveid, peame mokalaata, lööme külge ja ajame keelt kõrva, määrime mett moka peale ja ajame kärbseid pähe, vääname tõde, anname tõele au, ajame udujuttu, teeme uut ja vana, räägime musta valgeks, anname sõna, sööme sõnu ja loobime neid tuulde, päästame oma nahka, peame plaani, seame õiglust jalule, paneme oma sõnu maksma, teeme suuga suurt linna, vaevame oma pead, räägime suud puhtaks, poeme inimestele südamesse või hinge.
Sõnad paitavad kõrvu, lähevad südamesse, neid saab alla neelata, kõrva taha panna või ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Keel käib, sügeleb, pääseb valla, paindub, väändub, vahel läheb pehmeks või sõlme ja jääb kurku kinni, seda saab teritada, peksta või hammaste taga hoida.
Valtu põhikooli emakeelenädalal ei räägita seekord võõrkeelsete sõnade ja väljendite tohuvabohust, ei laulda nutulaulu eestlaste lodevast suhtumisest meie keelde ja selle kasutamisse ega lööda lärmi õpilaste viletsa õigekirjaoskuse pärast. Siililegi on selge see, et keel muudab oma nägu ja käib ajaga kaasas ning selle õppimine läheb üle kivide ja kändude. Särtspost ja elektronmaailma avarused on kahtlemata kurjajuured, aga susi neid ei söö ja taevas meile appi ei tule. Pigistame ühe silma kinni ja anname au sellele, mis meil on. Meie keel on ilus, kõlav ja rikas. Meie pühendame oma emakeelenädala eesti keele värvidele, sügavusele ja rikkusele: sõnavarale, fraseologismidele, sünonüümidele, metafooridele. Teatripäeval laseme fantaasial lennata ja peal aurata, viskame vimkat ja nalja."

PALJU ÕNNE, EESTI KEEL!

EESTI KEELE KÕIGE ILUSAM SÕNA

Mõtlesime 5.-9. klassi õpilastega, milline võiks olla eesti keele kõige ilusam ja kõlavam sõna. Välja pakuti järgmist: päike (päikseline, päikesekiir, päikeseloojang, päikesevarjutus), sädelev (säde, särav, sära), lumi (lumehelves), ema, armastus (armas), ilus (imeilus), ime (imeline), taevas, kiisu, öö, kallis, nunnu, sinine, sõber, karikakar, hellus, hiilgav, südamlik, liblikas, lõoke, porgand, musi, kutsikas, linnuke, ööbik, süda, täpitäht, jalgpall, tere, täpiline, sõõrik, tibu, Eesti, lendlev, ümmargune, pats, pääsusilm, vaikus, pisike, meri, siiras, tõeline, tuksuma, rukkirääk, lõvi, mummuline, kaunitar, sitasitikas jne.

NAISTEPÄEV 5. märts

Tänase ürituse korraldas 8. klass. Iga klass õppis ära ühe naistele pühendatud laulu, mille saime loosiga. Meie kohandasime oma laulu "Alice" noortepäraseks räpiks, mis jutustas hoopis tilkuvast kraanist, umbes torudest ja neid parandavast torunaisest Alice'ist, keda kehastas meie staarnäitleja Martin, temalt pärit ka torunaise idee. Räppisid Markus S ja Taavi ning teised toetasid neid õõtsumise ja puusanõksudega. Kui meelde tuli, hõikasid vahepeal ka: "Alice!" :D

Teise ülesandena kaunistati torte. Tordipõhja võis varem ette valmistada, kõik muu tehti kohapeal. Meie torti kaunistasid loomulikult poisid ja see sai kevadiselt lilleline ja värviline. Martin põhjendas kujundust sellega, et naisi on ka väga "erivärvilisi" ja punased šokolaadinööbid sümboliseerivat närvilisi naisi. Õnneks leidus neid tordil suhteliselt vähe ja põhilise värvina torkas silma hoopis kollane. Päikselised tüdrukud? Meie teise tordi meisterdas Birte. Mõnusat ja maitsvat küpsisepõhja ehtisid puuviljad ja valge šokolaad. Mõlemad tordid pistsime klassijussis nahka ja need maitsesid ülihästi. Suur aitäh Kaidi L-i ja Markus S-i emmedele, kes ka tordi ettevalmistamisse tõmmati. :) Kiidan kõiki kuuendikke, et suhtusite oma ülesannetesse kohusetundlikult ja olite vahvad!

MARTINI LUULETUS EESTIST

Eestimaa, mu kodumaa,

mida teeksin sinuta?

Tekkinud sa vaevaga,

kokku puutud taevaga.

Peaaegu terve sajand

sa meie hinges kajad.

Täna pidu-pillerkaar,

sest on sinu sünnipäev.

ILUSAT 92. VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

VABARIIGI AASTAPÄEV

MILLE ÜLE VÕIKSID EESTLASED UHKED OLLA?

KAIDI B
Andrus Veerpalu kuldmedalid,
Kristiina Šmiguni medalid,
Gerd Kanteri kuldmedal,
Erki Noole kuldmedal,
Baruto võidud,
eestlased leiutasid Skype’i,
ilus loodus,
hea haridussüsteem,
võitsime Vabadussõja.

KAIDI L
loomad ja linnud,
edukad sportlased,
ilus loodus,
toredad seadused,
head koolid,
vaba riik,
heliloojad, muusikud,
taimed,
Eesti lipp,
head leiutajad (Skype).

PRIIDU
suusamedalite üle,
muude medalite üle ka,
traditsioonid,
haridus,
huvitav kirjandus,
head õpetajad,
head direktorid.

MARKUS S
vabadus,
olümpiavõidud,
traditsioonid,
tähtpäevad,
oma vapp ja lipp,
suusavõidud,
ilus loodus,
toredad inimesed.

TAAVI
oma maa,
sõjavõidud,
Vabadussammas,
odavad piimahinnad,
vabariigi aastapäev,
Eesti lipp ja hümn,
inimesed,
laulud.

MARTIN
Gerd Kanteri heited,
Kristiina Šmiguni 2. koht olümpiamängudel,
Eesti superstaar Ott Lepland,
traditsioonid,
vabariigi olemasolu,
elukoht, kus elada,
ilusad talved,
Otepää suusarajad,
president Toomas Henrik Ilves,
elame oma riigis.

MARKUS O
oma riik,
riigilipp, -vapp, -hümn,
oleme vabad,
traditsioonid,
riik pole vaene,
tark president,
kaasaegne tehnoloogia.

SANDRA
vapp ja lipp,
mardi- ja kadripäev,
ilus loodus,
leiutasime Skype’i,
Gerd Kanter,
president Toomas Henrik Ilves,
kõik aastaajad.

SOOVID TEISTELE EESTLASTELE

Sandra: Head Eesti lõhna!
Markus O: Soovin, et Eestimaa jääks igaveseks vabaks riigiks!
Martin: Häid olümpiamänge!
Taavi: Olge tublid ja ärge tehke halba!
Satsi: Soovin Eestile vabadust!
Priidu: Külmi külmapühi!
Kaidi B: Lumist vabariigi aastapäeva!
Kaidi L: Head lugemisaastat! Presidendile värvilist lipsu!

MEIE SAAVUTUSED

Kaidi L saavutas bioloogiaolümpiaadil 3. koha ja ajaloo-olümpiaadil jagas Markus S-ga 2.-3. kohta. Sandra käis maakonna meistrikatel suusatamises, aga arvas, et tal ei läinud seal hästi, sest jäi 12.-ks. Martin võttis tublilt osa Kehtna valla ujumisvõistlustest, olles ühes rühmas kuni 18-aastastega. Tublid olete! Ja aitäh ka neid juhendanud õpetajatele!

VEEBRUARI SÜNNAD

13. veebraur - SANDRA

17. veebruar - TAAVI

PALJU ÕNNE!

VANCOUVERI OLÜMPIAMÄNGUD 12.-28. veebruar

Seekordsed 21. taliolümpiamängud toimuvad Kanadas. Muide, Vancouver on kõige soojem taliolümpiamänge korraldanud linn. Seni on eestlaste parimaks saavutuseks Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal 10 km vabatehnikas.

VASTLAPÄEV

Tähistasime vastlapäeva esmaspäeval, 15. veebruaril. Peale 5. tundi sõitsid 6.-9. klassi õpilased Palukülla kelgutama ja pikka liugu tegema. Õpsidest olid kaasas õp. Tiina, õp. Kati ja direktor; 6. klassist kõik peale Lauri ja Markus O.

MULJED

MARI-LIIS
Mina läksin kõrvalmäele. Kõige parem oli ikka mäest alla sõita, üleskõmpimine väsitas. Lõpus lasime ka Kaidi L-ga ühe kelguga alla. Kahekesi pole just kõige kergem sõita, nii et lõpus kukkusime. Olin mäe otsas, kui märkasin, et hakkame minema. Lasin viimase liu. Bussis hakkas soe ja pärast olin üleni märg. Hea päev oli.

BIRTE
Ma lasin alla oma kilega, alguses kolm sõitu ei tahtnud kile üldse libiseda, pärast oli juba parem, kui ma suurema mäe peale läksin. Lasin alla mitu-mitu korda ja sain hästi pika liu.

KAIDI L
Päev oli nii lahe. Läksime Kaidi ja Sandraga kõige kõrgemale. Nii äge oli alla lasta, lumi lendas näkku ja poole tee peal käisime kõik ümber. Kui olime juba 4-5 korda edasi-tagasi käinud, väsisin ära ja läksin väiksele mäele. Mari-Liis oli ka seal. Lasime alla üksinda, siis koos. Meil oli väga naljakas. Lõpuks oli aeg bussi tagasi minna. Kõigi varbad külmetasid.

MARKUS S
Proovisime mitmest kohast alla sõita. Alguses olime ühe väikese, aga väga järsu augu ääres ja lasime sealt alla. Peale seda hakkasime hüppekaid proovima, alguses kõige madalamalt, lõpuks tipust. Oli lahe! Pärast olid riided suht märjad.

MARTIN
Alguses ma aina ronisin ja lasin alla, lõpus oli juba võhm väljas. Lasime alla ka lumelaudade kohtadest, seal läks mu kelk mitmest kohast katki. Siis sõitsin põlvede peal. Kui tagasi läksime, olin läbimärg ja pea valutas. Kodus tegin sooja jalavanni ja ravisin ennast.

SANDRA
Läksime Kaidiga kohe üles ja lasime mitu korda alla. Mari-Liis ja Kaidi L sõitsid meie järel, kukkusime kukerpalliga alla ja see oli valus. Suurel mäel oli palju künkaid ja tegin sabakondile haiget. Täna mul selga valutab. Muidu oli lahe sõit.

KAIDI B
Päev oli täiega lahe. Kui mäe otsa jõudsime, olid kõik väsinud. Kelk libises normaalselt, aga mul olid ka libedad saapad ja ma ei saanud ilma kukkumata üles. Suuremalt mäelt oli vääga hää sõita: võtsin hoogu, paar hüppekat ja kelgult maas, siis veered veel 5 m. Super! Kodus kaanisin terve õhtu vett. Super oli!

SÕBRAPÄEV

Sõbrapäeva korraldas 5. klass. Kavas oli sõbrapäeva laat, kus müüdi küpsetisi, ehteid ja muud käsitööd, arvutimänge ning viidi läbi õnneloose. Saalis toimusid toredad mängud-tegevused. Juhusliku valiku alusel moodustati ka tervest kooliperest sõbrapaarid, mis on kirjas 1. korruse fuajees stendil. Hoia oma sõbral silm peal ja loomulikult ole hea kõikide teiste sõprade vastu! Aitäh 5. klassile!

SELLE PÄEVA OLULISED MÄRKSÕNAD:

MARTIN: ustavus, sõbrad, palumine, armastus, sallivus.

PRIIDU: usaldus, sõber, sõbrapäev, parim sõber, sõprus.

MARKUS S: headus, õiglus, leppimine, toredus, ustav, vahel tülis.

LAURI: sõber, sõprus, arvuti, austus, saladus.

TAAVI: mälestused, sõbrad, austus, kokkukuuluvus.

MARKUS O: toredus, sõber, leppimine, armastus, usaldus, sõprus.

MARI-LIIS: usk, sõbralikkus, parim, armastus, usaldus, õiglus.

KAIDI L: süda, sõbralikkus, sõprus, armastus, ustavus, südamlikkus.

KAIDI B: usaldus, sõbralikkus, parim, armastus, hoolivus, lahkus.

LUGEMISAASTA 2010

Kultuuriministeerium on 2010. aasta kuulutanud lugemisaastaks. Selle üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Samasugune kui šokolaadi söömine või ... (mõtle ise!). Lugemine annab nii elamusi kui ka teadmisi, ergutab fantaasiat, rikastab sõnavara. Mõnusaid lugemiselamusi!

PRIIDU SÜNNA

PALJU ÕNNE, SÜNNIPÄEVALAPS PRIIDU!

PÄIKSELIST JÕULUAEGA!

Jõulusalm tuleb Mari-Liisile kingitud raamatust:

Kui kätte jõuab jõulukuu,

on kooliuksed kinni.

Kuid ära looda, lapsesuu,

et keegi sind ei pinni!

Siin seisan nagu tainapea,

üks taat mult nõuab salmi.

Kuid luuletusi ma ei tea -

ei oodi ega valmi.

KUUENDIKE JÕULUTERVITUSED

Igal paaril oli oma täht, millega pidid algama kõik sõnad nende jõulusoovides.

Klassikaaslastele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusat maiuste maitsmist!
Martin: Suuri südamesoove!
Birte: Päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin peile päid põule!
Kaidi B ja Sandra: Kugistage komme!
Taavi ja Markus S: Tehke toredaid tegusid!

Vanematele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid mullide mullitamisi!
Martin: Sooja sõprust!
Birte: Palju päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin pilusat paastapahetust!
Kaidi B ja Sandra: Kainestuge kindlalt!
Markus S ja Taavi: Taltsutage tatte!

Klassijuhatajale:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid marakratte!
Martin: Suurt sallivust, sõprust!
Birte: Palju-palju päikest!
Priidu ja Parkus O: Proovime pästi päituda!
Kaidi B ja Sandra: Kauneid kinke!
Markus S ja Taavi: Tee toredat!